„Mis siin ikka tähistada, tuleb tööd teha!“

„Mis siin ikka tähistada, tuleb tööd teha! Siis tuleb armastus ja kõik muu, mida „Tõde ja õigus“ meile õpetanud on,“ naljatles Hekoteki juht Heiki Einpaul ja tõdes, et ei osanud sellist tunnustust oodata. President Kersti Kaljulaid tunnustab teda ettevõtluse edendamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Einpaul tõdes, et ilmselt tuli selline tunnustus suure töö eest ettevõttes. „Ju siis on elu jooksul hästi tööd tehtud ja mingisuguseid tulemusi saavutatud. Hekotek on kahtlemata edukas ettevõte ja selle üle on põhjust uhke olla nii minul kui ka kõikidel meie töötajatel ja ilmselt ka Eesti riigil,“ sõnas ta.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt 2016. aasta ettevõtteks ja ka Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPi võitnud Hekotekil läheb Einpauli sõnul hästi. „Häbi küll, ei ole põhjust kurta.“

Einpauli sõnul tööjõuturgu haaranud töökäte puudus Hekoteki ei mõjuta, sest nad on alati arenenud vähehaaval ega ole korraga palganud kümneid inimesi. "Kaadri voolavus on väike ja me saame hakkama nende inimestega, kes meil on. Me hindame ja hoiame neid inimesi, kes meil on," rääkis ta ja lisas, et ka tulevikus võiksid nad tööjõukriisiga hakkama saada. "Inimestele tuleb maksta väärilist palka ja neile tuleb anda võimalus teha väärilist tööd."

Väikeses riigis on ettevõtetel hea

Einpauli hinnangul on Eestis hea ettevõtjana tegutseda, sest väiksus on meie voorus. „Me oleme osanud seda õigesti kasutada, sest suured naabrid kasutavad oma massiefekti ja sõidavad kõigest teerulliga üle. Meie samamoodi käituda ei saa ega tohi.“

Ta tõdes, et väikeses Eestis on võimalused väiksemad, kuid seda on ka probleemid. „Poliitikute tehtavad head otsused omavad väiksemat kaalu ja õnneks ka nende tehtavad rumalad otsused. On kiiremini võimalik kõike parandada, kui midagi läheb valesti," ütles ta ja lisas, et selles mõttes ei ole Eesti ettevõtluse jaoks siiamaani halb koht olnud. Positiivsena tõi ta veel välja, et meie seadused on olnud lihtsad ja arusaadavad.

Einpaul nentis, et praegune valitsus püüab küll konkurentsieelist kaotada. „Meie maksuamet seni saanud tegeleda suuremate probleemidega ja mitte pisiasjadega ning inimesed on tänu sellele hakanud teda rohkem austama. Seda kuvandit on päris hoolega nüüd lõhutud,“ ütles ta ja lisas, et ei tea, mis saab edasi. „Siiamaani on Eesti ettevõtjaks olemise koha pealt hea koht. Eriti kui oled üritanud teha midagi meie naabrite juures ja saanud võrrelda, Eestis on palju asju paremini organiseeritud.“

Tema hinnangul tuleb bürokraatiat vähehaaval juurde, sest lisandub kõikvõimalikke regulatsioone. Seetõttu ei teadnud ta, kuidas saab riik hakkama järgmise aasta alguses, kui tulud tuleb deklareerida uue süsteemi järgi. „Mitu uut ametnikku on järgmisel aastal maksuametil vaja, kes hakkab tegelema 10-, 50- või 100euroliste küsimustega ja kontrollima, kas inimesed on deklareerinud kõik oma tulud? Siiamaani seda polnud vaja, 2019. aasta alguses aga on. Ma kardan, et maksuamet peab ehitama uue maja selleks, et need inimesed kõik tööle võtta."

Einpaul rõhutas, et see probleem on veel lahendamata ja tekitab kindlasti juurde ebaefektiivseid töökohti. "See on üks näide, mis meid ees ootab ja mille peale minu meelest ei ole maksuseaduse tegijad mõelnud. Kui ettevõte ei mõtle selliste asjade peale, siis ettevõte läheb pankrotti. Kui riik selliste asjade peale ei mõtle, siis ei juhtu mitte midagi."