Riigihangete vaidlus sai veel ühe lahinguvälja

Varem võideldi hanketingimuste üle enne pakkumuste esitamist, mil sai hankedokumente vaidlustada. Kõik, mis jäi vaidlustamata, oli pakkuja jaoks lepingu sõlmimisel siduv, isegi vaatamata võimalikule ebaõiglusele.

Nüüd ilmneb riigikohtu hiljutisest lahendist, et on avatud uus lahinguväli - kohtutee võib jalge alla võtta ka pärast lepingu jõustumist.

„Kui pakkuja leiab, et lepingu tingimused on teist poolt ebamõistlikul määral soosivad, siis võib ta tugineda lepingutingimuste tühisusele. Nii saab olulisel määral muuta kogu hankelepingu poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu,“ avas Kristina Laarmaa TGS Balticu advokaadibüroost võimalikke uuendusi.

Aruküla mõisa juhtum

Riigikohtu hiljutine lahend Aruküla mõisa peahoone renoveerimise asjus ütleb selgelt, et edaspidi tuleb riigihanke tulemusel sõlmitud lepingut käsitada eelduslikult tüüptingimustel sõlmitud lepinguna. See tähendab, et hankelepingu tingimused hakkavad alluma samale kontrollile, mis tüüptingimustega lepingudki.

Nimelt ilmnes töö käigus kulukas lisatöö, mida esialgne projekt ette ei näinud ja mis seetõttu ei kajastunud ka hankelepingus. Vaidlus poolte vahel keskendus küsimusele, kelle risk ja vastutusala on hanketingimustes sisalduvad ebatäpsed või valed andmed. Samuti sellele, kui kaugele ulatub ehitaja kohustus teha lepingus kajastamata, kuid hädavajalikke lisatöid ilma lisatasuta.

„See on tavapärane, et hankedokumentides esinevate vigadega kaasnevad riskid jäetakse pakkuja vastutada. Ebaselguse korral prevaleerub hankija tõlgendus või rakendatakse seadusega vastupidist riskide jaotust. Senises praktikas on pigem reegliks, et hankijate koostatud hankelepingud kubisevad pakkuja suhtes ebaproportsionaalsetest sätetest,“ kinnitas Laarmaa.

Senine süsteem pea peale?

See tähendab omakorda, et kogu hangete loogika ja senised lepingud pööratakse pea peale.

Sisuliselt võib iga lepingu sõlminud pakkuja taotleda juba sõlmitud lepingus ebamugavate või ebaõiglaste lepingupunktide tühistamist. Seda hoolimata sellest, kas menetlusjärgus vaidlustus esitati või mitte.

Küsimus jääb, milliseid hankija kehtestatud tingimusi saab käsitada tüüptingimusena ja vaidlustada. See tekitab ebakindlust mõlemas pooles.

Uus lahend viitab, nagu eespool öeldud, et hankelepingut hakatakse käsitama edaspidi tüüptingimuste lepinguna. Tüüptingimuse mõiste aga eeldab, et tingimuste üle läbi ei räägita ja teisel poolel puudub võimalus nende sisu mõjutada.

Hankelepingu puhul on ometi pakkujal võimalik enne lepingu sõlmimist selle sisu suunata nii vaidlustuste kui ka selgitustaotluste kaudu. Samuti võimaldab mitu hankemenetluse liiki läbirääkimisi hankija ja pakkuja vahel.

„Loodetavasti ajendab lahend hankijaid otsima tasakaalustatud lahendusi hanketingimuste kehtestamisel. Teisalt võib eeldada juba sõlmitud hankelepingute puhul uut tüüpi vaidluste lainet ettenägematute lahendustega,“ prognoosis Laarmaa.

Ministeerium kinnitab uut vaidlustamise korda

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilase sõnul on vaidlused lepingu tingimuste tõlgendamise üle täitmisfaasis tavapärased. Eesti riigihankeõigus pole kunagi välistanud hankelepingutes sisalduvate tingimuste õiguspärasuse hindamist lepinguõiguse reeglite alusel.

„Loodetavasti suunab lepingu sõlmimise järel ebamõistlike tüüptingimuste vaidlustamise võimalus isikuid kujundama lepinguid nii, et poolte õigused oleks tasakaalus ning hilisemaid vaidlusi ei teki,“ lootis Mesilane.

Arvata, et kõneainet pakkunud lahend senise hankeloogika täielikult pahupidi pöörab, oleks Mesilase hinnangul liiga entusiastlik. Üldjuhul peavad lepingu tingimused olema endiselt selgeks vaieldud juba enne pakkumuse esitamist.

„Erandlikel juhtudel saab pakkuja lepingu täitmise käigus viidata lepingutingimuste tühisusele nende ebamõistlikkuse tõttu,“ kinnitas Mesilane.

Ehitusfirmadel nägu naerul

Merko Ehituse juhatuse esimees Keit Paal leidis, et riigikohtu otsus aitab korrastada tervet ehitustööde riigihangete valdkonda. Hankijatele tasub meelde tuletada, et hankedokumendid tuleb koostada põhjalikult ja tasakaalustatult.

„Jätta kõik riskid ehitustöö pakkuja kanda ei ole kuidagi mõistlik. Eelnevate uuringute, projekteerimistööde ja projekti ekspertiisiga saab tellija olulised riskid juba eos välistada. Hea ehitustava kohaselt peaks projekteerija vastutama projekteerimise eest ja ehitaja ehitamise eest. Siis saab ka tellija lõpuks kvaliteetsema lõpptulemuse,“ leidis Paal.