„Ehitanud Efraim Lerenmann. 1927. aasta,“ seisab nüüdseks kunstiakadeemia vajadusteks ümber ehitatud Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal asuva tööstushoone endise peasissekäigu ees oleval mosaiikkirjal Tallinnas. See on üks väheseid meeldetuletusi Uurali laagrites hukkunud silmapaistvast juudi ettevõtjast, Eesti peamise suka- ja sokikaubamärgi isast.
- Kuulsa Eesti äri juured ulatuvad Lätti. Foto: muis.ee, ajapaik.ee, kollaaž Jelena Tsenno
Juudi kaupmeeste Lerenmannide perekond on pärit Lätist Tukumsist, see koht jäi kurikuulsa areaali sisse, kus impeeriumi võimud lubasid juutidel elama asuda. Lerenmanni isa, kes töötas väikelinnas õpetajana, asutas oma äri, sai peagi järje peale ja kolis perekonna Riiga ümber. Seal sündis 1888. aastal Eesti tulevane „sokikuningas“ Efraim Lerenmann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui praegu plaanib ärimees Urmas Sõõrumaa Patarei merekindlusesse spaahotelli, siis kõige pikema ajavahemiku oma kahesaja-aastasest ajaloost on nende müüride vahel tegutsenud vangla.
Vene ärimees müüs oma Ida-Virumaa residentsi ära kümneid kordi odavamalt. Paguluses viibiva Peterburi ärimehe lossi hakkas kasutama Eesti riigipea, kellele selle „kinkisid“ kohalikud töösturid. Täna tõotaks selline süžee meediaskandaali ja kahtlusi hämarates skeemides, kuid 1930. aastatel juhtus kuulsa Oru lossiga just nii.
Praegu Tallinnas mööda Paldiski maanteed sõites on raske mitte märgata suurt Mayeri ärikvartali silti. Kuid vähesed teavad, et moodsale äripargile ja kodukeemiat tootvale ettevõttele nime andnud tehas tekitas sajand tagasi ägedaid vaidlusi ja konflikte.
2024. aasta augusti alguses tekitas palju kära konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi hulka. 1927. aastal peeti noort Eestit seevastu üheks odavaimaks riigiks maailmas, vähemalt nii kinnitas riigi juhtiv statistik Albert Pullerits. Millised olid siis rahvamajandus, palgad ja hinnad?
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.