Tallinna-Helsingi tunneli hind on 16 miljardit

Majandusministeerium lisab pressiteates, et hinnas sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituse kulud. Hind ei sisalda veeremile kuluvaid summasid. 

Tunneli rajamisel on mõeldud kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% hinnast. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas ehk kokku veel ühe 11 miljardi euro.

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

„Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid peame siin vaatama laiemat pilti, kuidas see võiks laiemalt ühiskonnale positiivselt mõjuda ,“ ütles tasuvusuuringu pressikonverentsil Eesti majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson.

Soomlased näevad osana oma raudteevõrgustikust

"Soome valitsuse perspektiivist vaatleme tunnelit osana laiemast plaanist, mis hõlmab kogu meie põhivõrgu arendamist. Norra ja Soome valitsused korraldavad näiteks praegu uuringuid kahe riigi arktiliste piirkondade raudteega ühendamise kohta, siis me ise uurime oma põhivõrku ning sellele lisandub siis tunnel," rääkis Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner. Soome huvides on tema sõnul ühendada lõpuks Põhja-Norra ja Põhja-Soome piirkonnad raudtee abil mandri-Euroopaga.

"Väga suurel osal infrastruktuuriobjektidel, eriti meie kandis on kuluefektiivsuse plaanis madal väärtus. Kuid me peame vaatama veel, kuidas see mõjutab kinnisvara- ja tööturgu, millised sotsiaalsed mõjud tunnelil on, ja selles vaatenurgast näeme positiivset palju," rääkis Berner.

Tõotab suurt kasu

Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus tooks suurt kasu nii Eestile, Soomele kui ka kogu Euroopale. Raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine.

Avardunud tööturg tooks majanduskasvu, looks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori sõnul on Tallinn ja Helsinki juba praegu igas mõttes kaksiklinnad. "9 miljonit reisijat, tuhanded Soome ettevõtjad Tallinnas, kümned tuhanded Eesti töötajad põhjarannikul, kaks väga lähedast kultuuri, sellest seisukohast on tunnelist midagi paremat raske välja mõelda," ütles Vapaavuori.

"Muidugi on see väga keeruline ja väga kallis arendus, aga sedagi tuleks vaadata laiemast perspektiivist, lisaks Eesti ja Soome kodanikele ootame, et Euroopa Komisjon katab suure osa tunneli rajamise kuludest," lisas ta.

Tunneli ehitamiseks vaja veenda ka Euroopa Komisjoni

Anne Berner märkis, et Euroopa Komisjon finantseeris tunneli tasuvusuuringut ning Soome valitsus peab Komisjoniga läbirääkimisi ka seoses oma raudteevõrgu uuendamisplaanidega.

"Samas ei saa me kuidagi öelda, et me oleme Komisjoniga sõlminud mingi eelleppe või saanud nõusoleku, et nad seda projekti rahastaksid. See ei ole ka ainult Soome küsimus, me töötame selle nimel koos Eesti valitsusega, moodustame ühise arusaama Eesti, Soome, Tallinna, Helsingi ja lähipiirkondade vahel ja alles sellega saame minna edasi Euroopa Komisjoni juurde," ütles minister.

Kadri Simson märkis, et järgmine kohtumine kahe valitsuse vahel toimub mais.

Raudteetunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on kiirelt kasvav majanduskeskkond veidi rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga, mis on suurim kaubasadam Eestis.

Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega (1435mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524mm).

Täna arutatakse Tallinnas konverentsil raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle, kohal on peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna linnapea Taavi Aas ja Helsingi linnapea Jan Vapaavuori.

FinEst Link tasuvusanalüüsi tegid koostöös Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.