Tõniste: maksupakett näitas ära taluvuse piiri

Toomas Tõniste rääkis Äripäeva raadiosaates „Minister külas“ nii sellest, mida arvata Keskerakonna populistlikust ideest tõsta järsult pensioni, kui ka sellest, miks valitsus on ajanud seni valet poliitikat. „On uskumatu, et oleme jõudnud nii kaugele ja sellise tulemuseni,“ vangutas ta piirikaubanduse mõjudest rääkides pead.

Teie erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi seisukoht, et riik võiks vähendada või lõpetada teise pensionisambasse sissemaksete tegemise, sattus hiljuti kriitika alla. Mida teie sellest ideest arvate? Kas see oleks mõistlik katteallikas pensionitõusuks?

Viimastel päevadel on tõesti lähenetud niipidi, et see võiks olla pensionitõusu katteallikas. Tegelikult on Helir-Valdor Seeder juba mitu aastat rääkinud, et tema arvates pole teine sammas mõistlik. Eks seal ole ka murekohti, millest tuleb aru saada.

Kui vaadata laiemat pilti, siis on see sammas selline, et ligi kolmsada miljonit eurot kogutakse kokku, pannakse pensionifondi, raha viiakse riigist välja ja siis ootame pikisilmi, et keegi meie riiki investeeriks ja oleme iga miljoni üle väga rõõmsad. Teine küsimus on ka investeerimisfondide haldamise tasud.

Mina isiklikult pooldan stabiilset ja konservatiivset lähenemist, kus hoitakse kinni juba kokku lepitud reeglist. Pensionisüsteemi muutmisega peab olema ettevaatlik ja see peab olema väga läbimõeldud.

Ka mitu majandusinimest on öelnud, et riigi panustamise lõpetamine teise sambasse on justkui inimeste petmine, kuna väga paljud on sellega liitunud just teadmises, et riik nende pensioni kogumisse kaasa aitab.

Mina kuulaksin spetsialiste ja kui tekib laiem konsensus, et midagi on vaja muuta, siis ma olen valmis nende arutelude juures olema ja ka otsuseid tegema.

Seega, põhimõtteliselt ei meeldi teile Keskerakonna idee teha saja euro suurune pensionitõus?

Ega ma nüüd täpselt olegi aru saanud, kas see on Keskerakonna konkreetne idee või oli see lihtsalt kellegi väljakäidud mõte. Arvan, et hinges tahavad kõik, et pensionäridel oleks suurem sissetulek. Tänu majanduskasvule kasvavad pensionid ka sel aastal umbes 26 euro võrra.

Paistab, et majanduskasv jätkub ja eks siis paari aastaga juba tõusevadki pensionid sada eurot. Selleks aga, et kohe ja järsku tõsta sada eurot kuus pensioni, nagu Keskerakond on rääkinud, selleks on vaja näha ka katteallikaid.

Kas pensionite saja euro suurune tõus on Keskerakonnal kogemata välja vupsanud populistlik idee?

See on osa nende plaanist järgmisteks riigikogu valimisteks. Eks nüüd tullaksegi järjest selliste mõtetega välja, see ei jää kindlasti viimaseks selliseks ideeks.

Kas IRL on juba välja mõelnud, mida populistlikku teie vastukaaluks lubate?

Ei (muigab). Meil on ikkagi koalitsioonilepe ja me lähtume neist plaanidest, mida me selle koalitsiooni jooksul tahame ellu viia.

Keskerakond on pakkunud pensioni järsu tõstmise katteallikaid välja. Nad on rääkinud astmelisest tulumaksust ja ettevõtete tulumaksu taastamisest. Kas see oleks teile ja IRLile mokkamööda?

Astmeline tulumaks kindlasti pole mokkamööda, ka IRLile mitte. Ettevõtete tulumaks on mõnes mõttes juba praegu olemas, aga siis, kui kasum välja võetakse. Ettevõtte tulumaksu kehtestamine on olnud paljude ettevõtjate enda ettepanek, mistõttu vajab see kindlasti täpsustust ja analüüsi, mida seal täpselt muuta tahetakse.

Kuidas võiks ettevõtte tulumaks välja näha? See tundub just selline asi, mis võiks natukenegi kriitikat saada…

Kindlasti ongi selline asi. Ise pooldan lihtsat maksusüsteemi, kus seni, kuni raha ettevõttest välja ei võta ja kasutatakse ettevõtte arendamiseks, seda ei maksustata. Minu arvates on see lihtne ja loogiline. Seega, kui tahetakse seda nüüd muuta, siis peavad olema tugevad argumendid, mida sellega saavutada tahetakse.

Ettevõtluskeskkond vajab stabiilsust, aimatavust. Tõmblemine kord siia, kord tänna kasuks ei tule. Tuleb vaadata pikemalt, kuhu suunda me liigume.

Te olete kritiseerinud meie maksupaketti, mida terve eelmine aasta aina ringi tehti. Olete öelnud, et teie nii hoogsat paketti poleks teinud. Mida te oleksite jätnud tegemata?

Sellest algsest paketist on nüüd laualt maas näiteks pakendiaktsiis ja ka karastusjookide suhkrumaks. Tervikuna oli maksupaketi murekoht see, et taheti teha ühekorraga liiga palju. Lõpuks tuli kokku pakett, milles kõik said millegagi pihta. Tekkis suur segadus ja siis jäigi mulje, et meil on Eestis üks suur jama. Samas, kui natukene süveneda, siis tuleb välja, et tegelikult polegi asi nii hull.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 eurole kuus näitas, et iga uuenduse elluviimine on keeruline ja neid on väga lihtne rünnata. Pildile pääsevad need, kes kaotavad, kuid kaotajaid leidub alati.

Tegelikult suur enamus võidab, aga nemad ei tunne vajadust kiidelda, et neil läheb hästi. Võib-olla nad ei saa isegi aru, et võidavad, sest kogu aeg räägitakse hoopis sellest, kuidas kõik kaotavad. Selle valitsuse maksupakett oli hea näide sellest, et rahval on kuskil ka taluvuse piir, kui palju muudatusi korraga teha. Mina lähtuks ise sellest, et tuleb üritada teha nii vähe igasuguseid maksumuudatusi kui võimalik.

Tulumaksuvaba miinimumi tõus tekitas pahameelt seepärast, et keegi ei osanud oodata, et inimesed peavad ise oma sissetulekuid ja maksukoormust arvutama hakkama. Kas tegu oli kommunikatsiooniveaga?

Alati saab öelda, et see oli kommunikatsiooniviga. Tegelikult on maksu- ja tolliameti lehel selgitused olemas ja infoliinid avatud. Palgati juurde inimesi, kes aitasid olukorda selgitada.

Kui vaadata olukorda laiemalt, siis ei ole üldse halb, kui täiskasvanud inimene mõtleb paar minutit ja vaatab oma järgmise aasta kulud ja tulud üle. Seda peaks ju niikuinii igaüks tegema. Võib-olla selle reformi üks kasu ongi, et see harjutab inimesi rohkem oma finantsolukorra peale mõtlema.

Alkoholiaktsiis on midagi, mis samuti terve Eesti vihale ajas. Ikka ja jälle tuleb uudiseid, kuidas keegi pani oma poe uksed Lõuna-Eestis kinni ja kuidas 24. veebruaril sõidetakse protestiks Lätti viina ostma. Kas oli oodata, et aktsiisitõus annab nii suure tagasilöögi?

Siin tuleb natuke ajas tagasi minna, et mitte kõike tänase valitsuse kraesse keerata. Praegune valitsus tõstis rohkem lahja alkoholi aktsiisi. Kange alkoholi aktsiis on veebruarist madalam, kui oli eelmise valitsuse ajal.

Olen seda meelt, et aktsiisitõusudega on mindud üle piiri. See on olnud läbi aegade lihtne lüpsilehm – kui vaja eelarvesse raha, siis kust ikka mujalt võtta kui aktsiisitõusudest.

See on hea õppetund. Ei saa nii, et tõstad mingit maksu lõpmatuseni – ühel hetkel lööb see tagasi. Raputan ka endale tuhka pähe, sest olin ise riigikogus, kui aktsiisitõusud kokku lepiti. Tollal otsustati küll stabiilse aktsiisitõusu kasuks, kuid valitsuste vahetudes see muutus. Nüüd on tulemus käes, ja maadleme.

See, et piirikaubandus on üldse tekkinud, näitab, et Eesti on ajanud valet poliitikat. On uskumatu, et oleme jõudnud nii kaugele ja sellise tulemuseni. Enam ei aitaks ka aktsiiside tugev alandamine, sest lätlastel on odavam tööjõud, juurdehindlused on väiksemad ja seega ongi elu odavam. On ilmselge, et kui minnakse Lätti alkoholi ostma, ostetakse sealt ka muid odavamaid asju, toitu, kütust.

Ja nii ta läheb. Oleme endast eemale suunanud suure potentsiaali. Alkoholiaktsiisi tõstes tuleb vaadata selle mõju kogu majandusele. Kahjuks on praegu see pilt vildakas.

Kas meil üldse on veel võimalust olukorda parandada, minna tagasi?

Kindlasti on. Samamoodi, nagu see on praegu aina kasvanud, võib ta vaikselt hakata ka tagasi pöörduma. Kuna diisliaktsiisi Eesti sel aastal ei tõstnud, ühtlustub meie hind lätlaste diislikütuse omaga. Samuti tõsteti Lätis rohkem alkoholiaktsiisi, mistõttu vahe kahe riigi vahel väheneb. Rahaliselt vaadates on vist olulisem isegi see, et ka Soomes alkoholiaktsiis tõuseb.

Valitsus võtab seda küsimust tõsiselt. Juba eelmise aasta lõpus, nähes aktsiisi alalaekumist ja piirikaubanduse mõju, tegin ettepaneku veebruarikuine aktsiisitõus ära jätta. Mul on hea meel, et pool plaanitud tõusust jäigi ära. Kuna kevadel algavad eelarvestrateegia läbirääkimised, mis tähendab ka 2019. aasta eelarve kokkupanemist, siis on piirikaubandus kindlasti teema.

Valitsus ja ühiskond alles toibub juhtumist, mille põhjustas teie erakonnakaaslane justiitsminister Urmas Reinsalu, kahetsedes naistevastase vägivalla hukkamõistmist. Kui suuri pingeid tekitas erakonnas ja valitsuses?

Urmase avaldus ei olnud tõesti võib-olla kõige õnnestunum. Aga kindlasti ta ei mõelnud sellega toetada naistevastast vägivalda, nagu talle üritati silti külge riputada. Eks opositsioon kasutas oma võimalust ära. Lõpuks oli üks suur meediasõda ja enam ei saanudki aru, kes mis asja ajab. Tulemusena hakati veel rohkem inimesi solvama kui Urmas oma tekstiga.

Kuna valimised lähenevad, siis üritavad erinevad grupid erinevates erakondades oma positsioone parandada. Urmase juhtum oli osa sellest protsessist. Minust läks see kära enam-vähem mööda, kuna olin sel ajal Brüsselis rahandusministrite koosolekul.

Vedas teil.

Vedas jah, aga ausalt öeldes ma sellistesse vaidlustesse ei sekku ka. Mulle pole see valitsuses mingeid pingeid toonud.

Te olete minister eelmisest suvest saati. Kas te erasektorit ka taga igatsete?

Pean ütlema, et pole olnud aega igatseda. Ministritöö on väga ajamahukas. Lisaks oli mul au olla Euroopa eesistumise tõttu suur osa ajast, nii kohapeal kui mõtetega, Brüsselis ja Luksemburgis.

Teie puhul mainitakse alati, et olete ettevõtlustaustaga. Kui te võrdlete ennast enne ja pärast poliitikasse minekut, siis kas olete hakanud midagi ka teise pilguga vaatama?

Julgen öelda, et need, kes on tegelenud ettevõtlusega ja ise ettevõtteid loonud, näevad riigikogus asju teistmoodi. Paraku on neid tugevas vähemuses. Kui olin kaheksa aastat olnud riigikogus, siis sealt ära tulles hakkasin juba paari nädala pärast asjadest teistmoodi aru saama. Hakkasin inimeste kriitikast paremini aru saama.

Riigikogu infoväljas olles ei saa tihti aru, kuidas inimesed ei mõista, et me tahame ju head teha. Kuid olles teisel pool lauda ma näen, et kõik ei ole nii mustvalge.

Kui te nii räägite, siis tundub õudne, et paljud meie riigikogu ja valitsuse liikmed on ainult avaliku sektori kogemusega ja paljud polegi millegi muuga peale poliitika tegelenud.

Ah ei, riigikogu valimistele tuleb igasuguse taustaga inimesi kokku ja pole minu asi hinnata, kas see on õige või vale. Võib-olla selle tulemusena juhtuvad küll liiga entusiastlikud aktsiisitõusud või mõned maksutõstmised.

Mul on eredalt meeles, kuidas aastal 2008 või 2009 tõsteti ettevõtete sõiduautode erisoodustust kaks korda ja loodeti sedasi eelarvesse saada kaks korda rohkem raha. Tulemuseks oli see, et ettevõtete käitumine muutus ja alles kolme aasta pärast jõudis maksulaekumine samale tasemele, mis see oli enne muudatust. See on ka praeguste muudatuste sõnum.