Võitluses ümbrikupalkade maksmise vastu kaalub hotellide ja restoranide liit koos maksu- ja tolliametiga võimalust ühendada toitlustusasutuste kassasüsteemid maksuametiga.
- Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid ja peadirektori asetäitja Rivo Reitmann. Foto: Andras Kralla
„Kui me räägime koostööst hotellide ja restoranide liiduga, siis nendelt on laual ettepanek – teeme selle kassasüsteemi registreerimise ära,“ ütles ameti peadirektor Valdur Laid saates „Maksu- ja tolliamet annab nõu“. Saade jõuab Äripäeva raadio eetrisse esmaspäeval, 12. veebruaril kell 12.
„Kui sa ostad päevaprae, siis see registreeruks kohe kassasüsteemi kaudu maksuameti andmetes. Siis sul pole võimalik pärast öelda, kui sa müüd 20 päevapraadi, et tegelikult osteti 2, ja ülejäänud 18 võtad mustaks kassaks ja maksad sealt ümbrikupalka,“ selgitas Laid.
Laidi sõnul soovib hotellide ja restoranide liit, et iga ost registreeruks nii, et pärast saab seda võrrelda maksulaekumistega. „Sul ei ole võimalik teha trikki, et mängid kassaga päeva lõpuks nii, nagu tahad,“ ütles Laid.
- Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa Foto: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Tartu Londoni, Pallase ja Sophia hotelli juhi Verni Loodmaa kinnitusel on pilootprojekti kavast räägitud juba mitu aastat. „Oleme arutanud sellise süsteemi üle, see ei oleks ka midagi erakordset, näiteks Rootsis see just niimoodi toimib. Paljud riigid toimetavad selle nimel, et aus ettevõtlus oleks tagatud ka toitlustussektoris. Meie huvi on aus konkurents, mille üks alus on see, et kõik maksavad ühtviisi makse – nendel printsiipidel, mis on ühiskonnas kokku lepitud,“ kommenteeris Loodmaa.
Seni ei ole plaanidest kaugemale jõutud, kuid Loodmaa sõnul on hotellide liidul hea meel, et maksu- ja tolliamet selle uuesti plaani võttis. „Kohtusime mõne kuu eest ameti direktoriga ning leppisime kokku, et kevadel teeme üheskoos kampaania sektoris ausa ettevõtluse toetamiseks,“ rääkis ta.
Mujal maailmas sarnaste kassasüsteemide ühendamiste järel tekkinud tõrgete kohta lausus ta vaid, et jaburusi ei ole vaja teha. „Loomulikult tuleb kõike kontrollida ja testida. Ega me ütlegi, et ühendame kõik kassasüsteemid kohe hoobilt ära, kõigepealt tuleb teha pilootprojekt. Samuti tuleb hinnata, kui kalliks see lõpuks osutub, nii riigile kui ka ettevõtetele,“ ütles Loodmaa.
Valdur Laidi sõnul pole ükski uus samm loomulikult imerelv, kuid „näeme, et ümbrikupalkadega võitlemisel vajame värskeid mõtteid“. Maksuameti juhi sõnul on nende eesmärk vähendada nelja aastaga ümbrikupalga saajate arvu poole võrra. Praegu saab ümbrikupalka konjunktuuriinstituudi andmetel 8–10% töötajatest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.