Statistikaamet loodab 11 miljoni euro toel reformida asutuse andmeagentuuriks ja andmete parema pakkumise kõrval märkimisväärselt vähendada ka ettevõtete halduskoormust.
- Statistika. Foto: Shutterstock
Kõigepealt kampaania, kus palutakse ettevõtjatel osutada andmete topeltkogumise kohta, siis kuu lõpus avatav uus statistikaameti liides estat 2.0, kuid olulisel kohal on koostöös Eesti Panga ning maksu- ja tolliametiga masinliidestusega info küsimise juurutamine, loetles statistikaameti peadirektor Mart Mägi kolmapäeval.
"Kõigil ettevõtjatel on võimalik kohandada oma infosüsteemides andmed meie taksonoomiaga ning selle tulemusel ei pea amet esitama ühtegi küsimust ega ootama vastust, algandmed saadakse automaatselt kätte," rääkis Mägi ja tõrjus arvamust, nagu tähendaks see lihtsalt suurt koormust infosüsteemide kohandamisele, selgitusega, et tegemist on peamiselt koostööga raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtetega.
Edaspidi vähem küsimusi
Kui palju investeeritakse?
16 miljonit eurot jaguneb 11 miljoniks, mis kuluvad IT-investeeringuteks ning 5 miljoniks, mis läheb arendus- ja halduskuludele.
Tagasilööke hangete tegemisel Mägi ei pelga, sest tema sõnul on kogu projekt tehtud väiksemateks, poolt miljonit eurot mitte ületatavateks lõikudeks, mille üle järelevalvet ka parem teha.
Koostööpartner on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Olulisel kohal on uus maksukorralduse seadus, mille tagajärjel tuleb töötajate registrisse sisestada lisaks töötaja nimele statistikaameti klassifikaatori põhjal ka töökoht. See peaks Mägi sõnul palgauuringute halduskoormust vähendama kaks korda.
Aasta lõpuks tahab maksuamet palgataksonoomia kõrval välja töötada ka tulutaksonoomia, mille masinliidestusega küsimisel peaks jällegi küsimuste esitamine ettevõtetele vähendama.
Mägi möönis, et põhimõtteliselt küsib statistikaamet n-ö tagaust otse ettevõtete infosüsteemidesse, kuid kinnitas, et ameti võimekus andmeturvalisuse ja nii isiku- kui üksikandmete kaitsel on kaugelt suurem ka tehnoloogiaettevõtetest nagu Google või Facebook.
Ka ei tahtnud Mägi kuidagi nõustuda väitega, et juba praegu ei tee amet nii palju kui võimalik, et ettevõtete käest infot küsida. "Andmekohuslaste arvu vähendame ikkagi iga aasta. Ja silmas tuleb pidada, et iga aasta tuleb ka 10 000-15 000 ettevõtet juurde, aga meie valim on viimased 7 aastat olnud 40 000. Ütleme, siis et 7 aastat tagasi me rääkisime iga teise ettevõttega, nüüd aga iga kolmandaga," rääkis Mägi.
Üks küsimus
Lubate igale ettevõtjale infot ka näiteks tema sektori kohta, kas sama plaaniga ei tulnud lagedale maksu- ja tolliamet - siin topelttööd ei tule?
Mägi: Ei tule, oleme maksuametiga dialoogis ning samu andmeid on võimalik peegeldada nii kasutaja kontole maksuameti lehel kui meie lehel, ükskõik kumb keskkond talle paremini sobib. Lisaks tuleb meeles pidada, et maksuameti fookus on maksudega seotud andmetel, meil on võimalik pakkuda kogu sektori kohta oluliselt rohkem infot.
Lisaks valimi piiramisele tegutseb amet direktori sõnul ka andmete edastamiseks kuluva aja vähendamisega ning alternatiivsete andmeallikate otsimisega. "Näiteks on meil nüüd ligipääs Eleringi andmetele, ning tänu sellele oli võimalik loobuda ettevõtetelt energiabilansi kohta andmete küsimisest," rääkis Mägi.
Abiks veebipõhised teenused
Veel on peatselt võimalik loobuda näiteks vabade töökohtade uurimisest, sest on välja töötatud viis, kuidas arvestada seda peamiste tööportaalide andmete põhjal, ning väheneb kontserdikorraldajate pinnimine külastajate kohta, sest enamus pileteid müüakse läbi veebi ning väheste kanalite abil.
Samas tuleb Mägi sõnul mõista, et andmed, mida mõnele riigipoolsele küsijale antakse, ei tähenda, et need andmed oleksid samad, mida otsib statistikaamet või et need oleksid piisavalt täielikud. "Võtame näiteks käibe, käibedeklaratsiooni ei pea täitma kümned tuhanded ettevõtted ja maksuametil neid andmeid ei lähegi vaja, meie peame aga ka selle "pika saba" välja arvutama, sest kui me seda ei tee, siis ei ole käibe kohta käivad näitajad ühtegi sektorit peegeldavad," ütles ta.
Päris samm riigireformist
Personaliseeritud statistika pakkumise kõrval maksimaalselt riigi valduses olevate andmete kasutuselevõtt ja ühekordne andmeküsimise põhimõte vastab ka riigireformi eesmärkidele. Saame vähendada andmekogumist ning nii asutused kui ka ettevõtted saavad tänu sellele keskenduda põhitegevusele.
Mul on hea meel, et statistikaameti ja Mart Mägi abil ei räägi me enam lihtsalt riigireformist, vaid oleme ka tegudeni jõudnud.
Toomas Tõniste
rahandusminister
Nii ongi vabade töökohtade kohta suudetud metoodika välja töötada, kuid näiteks ärikinnisvara hindadest ei ole selliseid usaldusväärseid andmekogusid, mida näiteks veebiteenuste pakkujatelt küsida.
Osa statistikaameti uuest programmist ongi kogu andmearhitektuuri kavandamine, mida riik küsib ka muude registrite kaudu, et need andmed oleksid võimalikult ristkasutatavad, varustatud metaandmetega ega vajaks lisaküsitlusi.
Ka loodab amet, et sellega on võimalik pakkuda poliitiliste otsuste mõju kohta täpsemaid andmeid, et lisaks probleemkoha tuvastamisele mõõta ka probleemide lahendamisele kulutatud raha otstarbekust.
Suur osa andmekogumise ümberkorraldamisest ja selle taasesitamise reformimisest ongi riigi sisemise bürokraatia vähendamise jaoks mõeldud, et ministeeriumid vastastikku ei peaks korraldama uuringuid üha uuesti ja uuesti.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.