Põllumaa hind kerkis

Aasta jooksul tehti kõige rohkem tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles pressiteate vahendusel, et haritava maa hind on jätkuvalt kasvutrendis.“ Selgub et müüakse järjest väiksemaid maatükke – 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda,“ ütles Tiits.

Haritava maaga tehti 2017. aastal kokku 1253 tehingut, tehingute arv kahanes 10,8 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Tehingute koguväärtus kahanes 6,9 protsenti võrreldes eelmisega aastaga, ulatudes  38,2 miljoni euroni. Seejuures haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind siiski kasvas 7,9 protsenti, küündides 2912 euroni hektari eest.

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1000 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3406 €/ha) ning madalaim Hiiumaal (1721 €/ha). Haritava maa hektari mediaanhind oli 2017. aastal 3800 eurot või enam neljas omavalitsuses: Jõgevamaal Mustvee vallas (3850 €/ha), Tartumaal Nõo vallas (3849 €/ha) ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas (mõlemas 3800 €/ha).

Haritava maa hinnale avaldavad mõju nii maatüki pindala, boniteet, PRIA põllumassiivide registris registreeritud haritava maa pindala, juurdepääsu olemasolu ning kraavide paiknemine maatükil.