Hiinlaste nn uue siiditee projekt ja raudteetoetused on jõudnud ka esimese Eesti ettevõtteni, mis hakkab korraldama regulaarset kaubarongiühendust Hiinaga.
- Rongid Hiinas Xianis talvel Foto: Scanpix
Hiinast hakkab kaupa vedama tuntud logistikaettevõtja Marko Lastiku firma GTS Express, mis varem tegutses Freselle Logisticsi nime all, ning selle tütarettevõte GTS Rail. "Sõlmitud raudteelepingu siht on laiem kui Eesti, kuid seni avamata võimalused laienevad nüüdseks ka Eesti e-kaubanduse ettevõtetele ja logistikasektorile," rääkis Lastik pressiteates.
GTSi Hiina koostööparner on Xian International Inland Port Multimodal Transportation Co, mille soov on suurendada kaubavahetust Eesti, aga ka ülejäänud Euroopa Liiduga. Projekt on sisuliselt Hiina valitsuse nn uue siiditee programmi (OBOR) toomine Eestisse ning lepingu järgi nõustus Hiina enda subsiidiume laiendama ka Eesti liinile.
Xianist Euroopasse on sarnaseid liine seni loodud vaid neli – Ungarisse, Saksamaale, Poola ja Soome.
GTS Expressi konteinerite ostu, müügi ja rendi eest vastutav juhatuse liige Erki Lastik ütles Äripäevale, et tee Hiina kulgeb läbi jupikese Venemaa, ent põhiosas läbi Kasahstani. Importida plaanib firma kaupu vaid otse Hiinast, ent tagasiteel oleks võimalik soovi korral ka Kasahstanis kaupa võtta-korjata. "Oleme avatud igasugustele mõtetele," kinnitas ta.
Kaks rongi nädalas
Esimene rong peaks jõudma Muugale juba juunis ning esialgu on kavas saata kaks rongi nädalas. Erki Lastiku sõnul on ühe rongi maht 41 konteinerit, mis kõik on 40jalased. "Täiesti korralikud mahud," nentis ta tagasihoidlikult. Seda, kui palju GTSil projektist raha õnnestub teenida, on aga raske hinnata.
"See sõltub paljuski sellest, mis tüüpi kaupu parajasti liigutatakse. Kuna see ei ole seotud ainult e-kaubanduse projektiga, siis võivad seal ka tavakaubad liikuda," ütles Lastik. Küll aga kinnitas ta, et kindlasti käib jutt miljonitest eurodest aastas.
Leping sõlmiti majandusministeeriumi asekantsleri Viljar Lubi juhitud äridelegatsiooni Hiina-visiidi käigus, mille eesmärk oli peamiselt arutada eelmise aasta novembris Hiinaga allkirjastatud e-kaubanduse ja IT koostöölepete plaani. Lubi ütles, et GTSi leping näitab, et Eesti suudab olla Hiina riigile ja firmadele tõsiseltvõetav partner ning on kindel punkt tuleviku peamiste kaubateede ristumiskohas. Uus kaubatee on 2–3 kiirem kui näiteks meretee.
GTS pole sugugi ainus ettevõte, mis Hiina vastu huvi tunneb. "Eks paljud on üritanud, aga seni ei ole kellelgi minu andmetel asja veel kokku panna õnnestunud," ütles logistikafirma juhatuse liige Lastik. Küll aga on tema sõnul igasuguseid plaane – kas või mõte panna Hiinast siiapoole teele IKEA rongid.
GTS Expressi ehk endise Freselle Logisticsi jaoks on leping ilmselt mitmeaastase töö tulemus, nende viimases avaldatud, 2016. aasta majandusaasta aruandes on märgitud, et ettevõte on leidnud logistikaturul partnerid Hiinas ning avanud seal ka konsolideerimiskeskuse. 2016. aastal teenis ettevõte 3,7 miljonit eurot käivet ja ärikasum oli 194 300 eurot.
Seotud lood
Juunis pidid Eestisse saabuma esimesed Hiina kaupa täis rongid, aga projekt venib augustisse, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?