Danske tõmbab Eestis koomale

"See otsus on strateegiliselt kooskõlas meie üldiste ambitsioonidega keskenduda Põhjamaade klientidele. Seetõttu me muudame vastavalt Baltikumi äritegevust," selgitas Danske Banki International Governance and Secretariat üksuse juht Frederik pressiteate vahendusel.

Panga tegevjuht Thomas Borgen ütles Taani TV2 uudistele, et tegemist on panga strateegiaga keskenduda edaspidi Põhjamaade turule, ega ole seotud Eesti filiaalis toimuva rahapesukahtlustuse uurimisega, vahendab Reuters. Põhjamaade klientidele keskendumine tähendab, et panga äritegevuse suurus Baltikumis väheneb.

 

“Me ühtlustame Baltikumis oma väärtuspakkumised ja viime teenindusmudeli sarnasele riikideülesele ülesehitusele, nagu täna on näiteks Saksamaa ja Poola üksustes. Otsus tähendab, et meie ärimahud Baltikumis vähenevad, kuid muudatused toimuvad järk-järgult ja me teenindame oma kohalikke kliente veel mõnda aega ning jätkame olemasolevate kohustuste täitmist,” ütles Bjørn.

Kohalike ettevõtete ja privaatpanganduse klientide segmendist väljumine toimub järk-järgult. See tähendab, et uutele kohalikele klientidele kontosid ei avata.

"Laenulepingud jäävad kehtima vastavalt kokkulepitud tingimustele, hoiused ja teised teenuselepingud kehtivad edasi. Jätkame igapäevaste teenuste osutamist kuni järgmise teateni. Samas uusi teenuselepinguid pank ei sõlmi," ütles ta.

Danske Bank ei avalikusta edaspidi Baltimaade majandustulemusi eraldiseisvalt. Baltikumi filiaalide finantstulemused konsolideeritakse ning need kajastuvad pangandusgrupi finantsaruandes.

Eraklientide teenindamisest loobus Danske Bank Eestis juba 2015. aastal, kui teatati otsusest positsioneerida ümber oma äritegevus Balti riikides. Pank otsutas toona keskenduda äriklientide ja eraisikust privaatpanganduse klientide teenindamisele.

Rahapesuskandaali puhastustöö

Panga tegevuse järkjärguline vähendamine on viimane samm pikas muutuste jadas, mille Danske Bank on pärast rahapesuskandaale ette võtnud.

Juba terve aasta on Äripäev koos taanlaste Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega kirjeldanud, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.

Suurim osa panga Eesti filiaali tulust tuli kurikuulsast mitteresidentide osakonnast, kuhu kuulusid arvatavalt rahapesuga tegelenud ettevõtted, mille tegelikud omanikud varju hoiavad.

Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Lõpuks, alles tänavu märtsis, tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe.

Aprilli algul pani ameti maha Danske Banki äripanganduse juht Lars Morch, kes sattus kriitika alla seoses sellega, et ei suutnud Eesti üksuses rahapesu ära hoida.

Samuti lahkus pangast 15 aastat panga ettevõtlusklientide osakonna juhi ja sellesama välisklientide osakonna juhi kohta täitnud Tõnu Vanajuur. Küsimuse peale, kas tema lahkumine on seotud rahapesuskandaaliga, mille alla on Danske Eesti filiaal juba mõnda aega mattunud, vastas Vanajuur kindlalt "ei".

Danske Eesti käive mullu langes

Taani panganduskontserni Danske Eesti kontori klientide hoiused jätkasid ka eelmisel aastal vähenemist, sama sammu käinud käibelangusest hoolimata jäi panga kasum varasemale tasemele.

Panga tegevustulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 15 protsenti, 17,4 miljonile eurole, kasum püsis 10,8 miljonil eurol. Laenuportfelli netomaht kasvas 38 miljoni euro võrra, kuid hoiuste maht vähenes 51 miljoni euro võrra ehk 9 protsenti. Aastalõpu seisuga oli pank andnud laene 936 ning hoiuseid kogunud 528 miljoni euro ulatuses.