Läti libiseb Eestil eest

Eesti on isegi Ida-Euroopas erandlik

Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles, et riigifirmade erastamise strateegia on erakordselt oluline iga riigi jaoks. “Läti on väga õigel teel. Kui vaadata endise Nõukogude Liidu riike või Ida-Euroopa riike, siis peab tikutulega otsima riiki, kellel ei oleks strateegiat. Eesti on nende hulgas,” tõdes Ots.

Riigi strateegia on tema sõnul tähtis, sest vaatab kaugemale kui valimistsükkel. “Kui riik midagi teeb, peaks ta eelkõige keskkonda kujundama, et eraettevõtlus saaks toimetada. Meil on puudu selgelt sõnastatud kava, mida soovitakse saavutada, miks seda tehakse.” Ots tõi näiteks Tallinna Sadama, mille börsile tulles tekib küsimus, mis saab edasi. “Kas nüüd on kapitaliturg valmis? Selline analüüs meil puudub.”

Ots märkis, et Eestis tehakse praegu ­Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja Euroopa Komisjoni toetusel kapitalituru analüüsi, mis peaks valmima sügiseks. Tema sõnul on rahandusministeeriumiga arutatud, et sellist võimalust ei tohi käest lasta ja selle dokumendi peale võikski Eesti hakata ehitama oma strateegiat.

Läti sammu juures on Otsa sõnul kiiduväärne, kuidas kõigil ministeeriumidel ja erakondadel on võimalik kokkuleppele jõuda. “On üks tähtis valdkond, kus ei ole vaja kembelda,” sõnas ta. Ots ütles, et tänu riigifirmade erastamisele tullakse edaspidi ka kriisidest paremini läbi.

Samal arvamusel on investeerimispankur Henrik Igasta, kes ütles, et aktiivne kohalik kapitaliturg kaitseb kriisi ajal – säilib likviidsus ehk kui finantsturud kinni külmuvad, leidub alternatiive. Kuigi mõni Eesti riigifirma on juba leidmas oma kohta börsil, on tema sõnul riigil veel kroonijuveele, mida tasuks järgneva 5–7 aasta jooksul börsile tuua.

Riik ja ettevõtted on nähtamatud

Igasta ütles, et aktiivsem börs meelitaks rohkem väliskapitali. Ka Otsa sõnul on Eesti välisfondide jaoks väike ja indeksite süsteemis ääremaa. “See kõik tähendab, et riik on võrdlemisi nähtamatu ja ka meie ettevõtted on nähtamatud, kuna nad on väikesed. Riigiettevõtted on praegu Eesti majanduse ühed suuremad ettevõtted. Meil on võimalus 500 miljoni kuni 1 miljardi euro väärtusega ettevõtted turule tuua, nad on võrdlemisi madala riskisusega. Need on head signaalid, mida anda välisinvestoritele,” ütles Ots. Tema sõnul näitaksid erastamised, et riik võtab kapitaliturgu tõsiselt ja see paneb võib-olla mõtlema välisfondide juhid, et siin midagi toimub ja äkki tasub siia raha paigutada. “Sest konkurents on armutu: Ungari, Poola, suured kapitaliturud teevad täpselt sama asja. Neil on välja mõeldud, kuidas oleks võimalik ettevõtetel soodsamalt ja lihtsamalt turule tulla. Igaüks proovib enda konkurentsipositsiooni parandada.”