Läti libiseb Eestil eest

Läti valitsus analüüsib, kuidas saaks tuua börsile sadades miljonites kapitali ning mõttes on suurte riigifirmade osaline erastamine. Läti suurimad ettevõtted on riigile kuuluvad Latvenergo, Läti Raudtee ja Läti Riigimetsad. Lisaks kaalutakse Läti Posti, Riia Lennujaama ja Läti Lennuteeninduse osalist erastamist. Põhimõtteliselt vaadatakse üle kõik riigile kuuluvad ettevõtted.

Redgate Capitali partneri Aare Tammemäe sõnul on see hea uudis Balti institutsionaalsetele ja erainvestoritele, kes saavad rohkem investeerimisvõimalusi. Hea uudis on see tema hinnangul ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, sest ka nende finantseerimine turgudel paraneb, kui suuremad ettevõtted investoritele Balti riike justkui turundavad.

Tammemäe märkis, et ei näe põhjust, miks ka Eesti valitsus ei võiks olla senisest julgem ja võtta vastu kava riigiettevõtete kapitaliturule toomise kohta. “Praegu tundub nii, et igal ministeeriumil, kelle valitsemisalas on mingid riigiettevõtted, on asjale oma vaade, ning Tallinna Sadama ja Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte avaliku aktsiaemissiooniga asi piirdubki. Ongi kapitaliturud justkui valmis,” oli Tammemäe kriitiline.

Eesti on isegi Ida-Euroopas erandlik

Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles, et riigifirmade erastamise strateegia on erakordselt oluline iga riigi jaoks. “Läti on väga õigel teel. Kui vaadata endise Nõukogude Liidu riike või Ida-Euroopa riike, siis peab tikutulega otsima riiki, kellel ei oleks strateegiat. Eesti on nende hulgas,” tõdes Ots.

Riigi strateegia on tema sõnul tähtis, sest vaatab kaugemale kui valimistsükkel. “Kui riik midagi teeb, peaks ta eelkõige keskkonda kujundama, et eraettevõtlus saaks toimetada. Meil on puudu selgelt sõnastatud kava, mida soovitakse saavutada, miks seda tehakse.” Ots tõi näiteks Tallinna Sadama, mille börsile tulles tekib küsimus, mis saab edasi. “Kas nüüd on kapitaliturg valmis? Selline analüüs meil puudub.”

Ots märkis, et Eestis tehakse praegu ­Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja Euroopa Komisjoni toetusel kapitalituru analüüsi, mis peaks valmima sügiseks. Tema sõnul on rahandusministeeriumiga arutatud, et sellist võimalust ei tohi käest lasta ja selle dokumendi peale võikski Eesti hakata ehitama oma strateegiat.

Läti sammu juures on Otsa sõnul kiiduväärne, kuidas kõigil ministeeriumidel ja erakondadel on võimalik kokkuleppele jõuda. “On üks tähtis valdkond, kus ei ole vaja kembelda,” sõnas ta. Ots ütles, et tänu riigifirmade erastamisele tullakse edaspidi ka kriisidest paremini läbi.

Samal arvamusel on investeerimispankur Henrik Igasta, kes ütles, et aktiivne kohalik kapitaliturg kaitseb kriisi ajal – säilib likviidsus ehk kui finantsturud kinni külmuvad, leidub alternatiive. Kuigi mõni Eesti riigifirma on juba leidmas oma kohta börsil, on tema sõnul riigil veel kroonijuveele, mida tasuks järgneva 5–7 aasta jooksul börsile tuua.

Riik ja ettevõtted on nähtamatud

Igasta ütles, et aktiivsem börs meelitaks rohkem väliskapitali. Ka Otsa sõnul on Eesti välisfondide jaoks väike ja indeksite süsteemis ääremaa. “See kõik tähendab, et riik on võrdlemisi nähtamatu ja ka meie ettevõtted on nähtamatud, kuna nad on väikesed. Riigiettevõtted on praegu Eesti majanduse ühed suuremad ettevõtted. Meil on võimalus 500 miljoni kuni 1 miljardi euro väärtusega ettevõtted turule tuua, nad on võrdlemisi madala riskisusega. Need on head signaalid, mida anda välisinvestoritele,” ütles Ots. Tema sõnul näitaksid erastamised, et riik võtab kapitaliturgu tõsiselt ja see paneb võib-olla mõtlema välisfondide juhid, et siin midagi toimub ja äkki tasub siia raha paigutada. “Sest konkurents on armutu: Ungari, Poola, suured kapitaliturud teevad täpselt sama asja. Neil on välja mõeldud, kuidas oleks võimalik ettevõtetel soodsamalt ja lihtsamalt turule tulla. Igaüks proovib enda konkurentsipositsiooni parandada.”

Igasta kirjeldas, et väikeriikidel, nagu Eesti ja Läti, ongi väga oluline, et riik näitaks börsi elavdamisel initsiatiivi. Seeläbi muutuvad ka investorid aktiivsemaks ja teadlikumaks, kuna on, millega kaubelda. “Väikesel kapitaliturul peabki kohalik osalus olema väga suur, kuna keskmise jaeinvestori arusaam kohalikest aktsiatest on tõenäoliselt oluliselt parem kui tema arusaam Ameerika või Euroopa aktsiatest.”

Leedust ei tasu eeskuju võtta

Erastamisel võtab Läti eeskuju Leedust, mille energiasektori riigifirmad on viidud börsile, riigile kuulub neist ettevõtetest 95 protsenti. Otsa hinnangul ei tasu sellest aga eeskuju võtta, sest see viis protsenti ei ole tõsiseltvõetav. “Lihtsalt noteerimine ei anna mitte midagi. See kindlasti ei ole kõige parem eeskuju. Isegi kui me võtame Tallinna Sadama 30%, siis ka öeldakse, et on liiga vähe. Mingi pisikene osalus ei muuda mitte midagi,” tõdes Ots.