Eesti Energiast saigi Nelja Energiale parim kosilane

Anonüümseks jääda soovinud allikas kinnitas Äripäevale, et aasta alguses müüki pandud Nelja Energiale oli aprilli lõpuks tõepoolest umbes viis kosilast, kelle seast valiti lemmikuks Eesti Energia. "Läbirääkimised ettevõtete vahel käivad ja see protsess areneb kiiresti,” märkis ta.

Teadaolevalt soovib Eesti Energia üle võtta kõik tuuleenergia tootja aktsiad ja seega müüvad oma osaluse lisaks norrakate energiakontsernile Vardar ka Nelja Energiast ligi neljandikku omavad Eesti väikeinvestorid.

Investoritele kopsakad summad

Kuna tehingu maksumus on Äripäeva andmetel suurusjärgus 500 miljonit eurot, saab norrakate Vardar umbes 385 miljonit ja eestlastest investorid 115 miljonit eurot. Viimane summa jaguneb Peeter Männi, Aivar Berzini, Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve, Martin Kruusi, Kalle Kiigske ja paari väiksema aktsionäri nagu Skype’i asutajate Ambient Sound Investmentsi, Mart Toomingule ja Tarmo Rootemanile kuuluva United Partners Investmentsi ja Raivo Heina osalusega ettevõtte Kakssada Kakskümmend Volti vahel.

Nelja Energia üks väikeaktsionäridest, Jüri Mõis täna eriti jutukas polnud, korrutades vaid seda, et börsiettevõttena ei saa ei ostja ega müüja midagi rääkida. “Neid tehinguid on sajandeid tehtud ja asjad võtavad väga kaua aega,” märkis Mõis. Varem on ta Postimehele kinnitanud, et väikeaktsionärid on müügiprotsessiga algusest peale kursis olnud ja tema on asjadele kuluga rahul.

Ajaloo suuruselt teine müügitehing

Kui Nelja Energia müüakse ära 500 miljoni euroga, on tegemist Eesti ajaloo suuruselt teise ettevõtte müügitehinguga. Sellest suurem on olnud vaid Hansapanga müük rootslaste Swedbankile. Laevafirma Tallink ostis omal ajal Silja Line’i ligi 470 miljoni euro eest.

Ka Eesti Energia jaoks tähendaks Nelja Energia ost üht suurimat investeeringut, mida ületaks mahu poolest vaid Auvere Elektrijaama ehitus (millele on kulutatud ligi 570 miljonit eurot). Ostuks peaks Eesti Energial ka raha jaguma, sest märtsi lõpu seisuga oli ettevõttel raha 337 miljonit eurot. Lisaks on firmal võimalik kasutada 150 miljoni euro eest likviidsuslaenulepinguid kahelt pangalt.

Eesti Energia täna teemat kommenteerima ei soostunud ja ettevõtte esindaja Kaarel Kuusk soovitas küsimustega pöörduda otse müüjate ehk Vardari ja Nelja Energia poole. „Eesti Energial ei ole selle teemaga seoses midagi lisada. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil ning kindlasti teavitame vastavalt börsireeglitele, kui on millestki teavitada,“ lausus Kuusk.

Nelja Energia juhti ja ettevõttes 2,4%st osalust omavat Martin Kruusi ei õnnestunud Äripäeval tabada, kuid seni on ta meedias jäänud kidakeelseks.  

Nelja Energia aitaks börsile minna

Põhjuseid, miks meie riiklik energiahiid suurimast kohalikust tuuleenergia tootjast niivõrd huvitub, on spetsialistide sõnul mitmeid. Redgate Capitali partner Aare Tammemäe  sõnul sobiks Nelja Energia hästi Eesti Energia strateegiaga taastuvenergia valdkonnas. “Loomulikult on iga ettevõte, mis seda valdkonda soovib arendada, kahe valiku ees – kas ise investeerides laieneda või teisi üle osta. Kuna Nelja Energia on suurim taastuvenergia ettevõte kogu Baltikumis, on see kindlalt selliste ettevõtete huviorbiidis,” rääkis Tammemäe, kes tehinguga enda sõnul ise kuidagi seotud ei ole ega oma ka infot selle kohta, et tehing just Eesti Energiaga tuleb.

Kuna Eesti Energia soovib oma taastuvenergia äri Enefit Taastuvenergia börsile viia, annaks Nelja Energia Tammemäe sõnul ettevõttele tugevama loo, mida potentsiaalsetele investoritele esitleda ja millega edaspidist kasvuallikat näidata.

Tehingust oleks Tammemäe sõnul kindlasti huvitatud teisedki, kuid enamike jaoks seab piirangu hind. Samuti võiks tema kinnitusel Nelja Energia vastu huvi tunda investorid väljaspoolt Baltikumi. Miks aga norrakate Vardar sellest ärist loobuda soovib, Tammemäe spekuleerida ei tahtnud. “Tavaliselt on sellistel investoritel oma investeerimishorisont ja see võis lõpule jõuda,” arvas Tammemäe.

Teised tootjad pahased

Tuuletehnoloogiate Liit on hoiatanud, et Eesti Energia võimalik Nelja Energia ost tähendaks toimival tuuleenergia turul monopoli moodustamist, mis jätab koos riigi varasemate otsustega Eesti investeerimis- ja ärikeskkonnast halva mulje. Liidu esindaja rääkis aprilli lõpus Delfile, et Nelja Energia omandamise korral moodustaks riigiettevõtte turuosa tuuleenergia tootmisel 84,5 protsenti.

Liidu hinnangul ei peaks riik sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada. Sama on Äripäevale kinnitanud ka teised Eesti tuuleenergia spetsialistid.

Juhul, kui tehing tehakse teatavaks, peab sellele heakskiidu andma ka konkurentsiamet. Spetsialistide hinnangul see aga tõenäoliselt takistavaks teguriks ei kujune.