Soome ekspert: alkoholiaktsiisi langetamisega ei tasu kiirustada

Soome hirm Eesti piirikaubanduse suhtes tõi kaasa suure alkoholiaktsiisi langetamise, millega kaasnes hüppeline tarbimise ja ka surmade tõus, hoiatas Soome tervisearengu instituudi professor Pia Mäkela konjunktuuriinstituudi alkoholiuuringu tutvustusel. Rootsi otsus sarnastes tingimustes aktsiisid muutmata jätta ei põhjustanud aga ei tarbimise ega kaasnevate kahjude kasvu.

Peamine ebasümmeetrilisus aktsiiside ja piirikaubanduse suhetes seisneb Mäkela sõnul geograafias. Aktsiiside langetamine tõstab alkoholi tarbimist kõikjal riigis, sellal kui piirikaubandus puudutab konkreetsemalt üht piirkonda, lisas ta mööndes, et kõik riigid on erinevad ja ka situatsioonid neis erinevad.

Aastat 14 tagasi oli Põhjamaades ainulaadne võimalus vaadelda kahe sarnase olukorra erineva lahenduse mõju — kuidas aktsiisipoliitika muutus mõjutab alkoholi tarbimist ja sellest põhjustatud surmade arvu.

2004. aastal kaotati nimelt Euroopa Liidus piirangud ühest liikmesriigist teise alkoholi kaasaostmisel ning samal aastal astus Euroopa Liitu ka Eesti. Sellega kaasnes kaks sarnast piirikaubanduse olukorda: Soome toodi ohtralt alkoholi Eestist ning pea pool Lõuna-Rootsist tarbitavast alkoholist pärines Taanist, kõneles Mäkela.

Soome lahenduseks oli alkoholiaktsiisi langetamine 33% võrra, Rootsi aga otsustas piirikaubanduse süvenemise ohtu eirata ja jätkas vana poliitikaga. Tulemuseks oli Soomes hüppeline tarbimise tõus, millega kaasnesid ka oluliselt suuremad ühiskondlikud kahjud. Seevastu hilisemad järk-järgulised maksutõusud aitasid kaasa tarbimise vähenemisele, lisas Mäkela.

Sarnaselt Eestiga on ka Soomes alkoholilobi pikaajaliselt just piirikaubandusele rõhudes selgitanud vajadust alkoholiaktsiise langetada. Mäkela sõnul ei ole piirikaubandus aga Soomes tähendanud absoluutalkoholisse arvestatuna suuremat kui 15-20% osakaalu kohalikus tarbimises.

Piirikaubandus kui selline on omane kõikjal Põhja-Euroopas, kõigi riikide vahel, kus alkoholi hinnaerinevus ning turism eksisteerib. Nii müüakse alkoholi Saksamaalt Taani, Taanist Rootsi, Rootsist Norra, sellega reisitakse Soome ja Rootsi vahel, lisaks siis muidugi Eesti-Soome ja Eesti-Läti alkosild.

Leidub ka vastupidiseid arvamusi

Mäkelale sekundeerinud konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing märkis samas, et kui Soome ja Eesti vahelise alkoholiturismi taga tasub otsida lihtsalt suurest elatustaseme erinevusest tingitud hinnavahet, siis Lätiga, mille käekäik Eestile sarnasem, oleme piirikaubanduse tekitanud lihtsalt aktsiisipoliitikaga ülepingutamisega.

Aktsiisilangetuse kasuks võib Saku õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul jällegi Taani. "Varem Euroopa Liidus punase laterna rolli osas olnud Taani kogemus näitab selgelt, et aktsiisilangetus toob tagasi kadunud eelarvetulud ja stabiliseerib ka siseriiklikud ostud. Teisisõnu – kui korra on tehtud valeotsus, siis selle ümbervaatamine töötab," kommenteeris Härms.