Eesti Vikipeedia sulges enda veebilehekülje, et protestida Euroopas plaanitava autoriõiguse direktiivi kavandi vastu - määruse vastuvõtmine oleks veebiteatmiku koostajate hinnangul tõsine oht vabale ja avatud internetile.
- Internet Foto: PantherMedia/Scanpix
Vikipeedia lehel seisab, et selle asemel, et nüüdisajastada autoriõigust ja tagada kõigile netikasutajatele infoühiskonnas osalemise võimalus, ähvardab kavandatav direktiiv piirata olemasolevaid vabadusi ja ligipääsu Internetile. "Uute barjääride, lisapiirangute ja filtreerimisnõuete sisseseadmine paneb ohtu ka Vikipeedia toimimise. Kui direktiiv kavandatud kujul vastu võetakse, võib muutuda võimatuks uudisteportaalide artiklitele viitamine ning ka nende jagamine sotsiaalmeedias, samuti võivad otsingumootorid kaotada õiguse neid tulemuste hulgas näidata," kirjutatakse Vikipeedias.
"Soovime, et saaksime ka edaspidi pakkuda vaba, avatud ja koostööl põhinevat ning ühemõtteliselt tõendatavat entsüklopeedilist sisu. Seepärast kutsume kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid hääletama praeguse direktiivikavandi vastu ning uuesti kaaluma Wikimedia ettepanekuid, alates kavandi artiklite 11 ja 13 kustutamisest kuni panoraamivabaduse üldise kehtestamise ning avaliku omandi seadusliku kaitseni," vahendab pöördumine.
Direktiivi kavandi on Eesti vikipedistide sõnul hukka mõistnud 70 arvutiteadlast, sh Interneti HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee, 169 teadlast ja akadeemikut, 145 inimõiguste, pressivabaduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaettevõtete organisatsiooni ning ka Wikimedia Foundation, vaba entsüklopeediat edendav mittetulundusühing.
Euroopa Parlamendi täiskogu hääletus kavandi üle peetakse 5. juulil.
Seotud lood
Tuleb kaitsta ka sõnavabadust, mitte ainult autoriõigusi, leiab Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kommenteerides juuli algul europarlamendis vastu võtmata jäänud seisukohta uue autoriõiguse direktiivi suhtes.
Täna jäi Euroopa Parlamendi täiskogul vastu võtmata vaidlusi tekitanud autoriõiguse direktiivi kavand, mida jõuti juba palju kritiseerida.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?