Guardtime'i juht: raha kaasamine on muutunud spordiks

Guardtime'i president Martin Ruubel meenutas, et ettevõte alustas vahetult enne majanduskriisi ja sellele järgnenud aastad ei olnud aeg kõige parematel tingimustel raha tõstmiseks. Aastate jooksul kokku kaasatud umbes 18 miljonit dollarit on praeguseks tagasi ostetud. Investorid olid neil alates Singapuri valitsusest, lõpetades erinevate riskikapitali ettevõtetega.

"Praegu meil enam riskikapitali ei ole. See oli pigem nagu võimalus: meil hakkas äri vaikselt töötama ja teisest küljest olid investeerimistingimused sellised, et oli võimalik neid investeeringuid tagasi osta. See tundus sellel hetkel mõistlik," lausus Ruubel.

Ruubeli sõnul sai neile esimeste aastatega selgeks, et Guardtime'i koht ei ole massiturul ja neil ei ole võimalik oma teenust kasvatada nii, nagu tuleb teha seda eraklientidele mõeldud teenustega. Massiturul kiiresti kasvamine on aga tema sõnul see, kuhu on tõepoolest riskikapitali vaja.

"Idufirmadele ütleksin ma, et riskikapital on viimane asi, mida tuleks sisse võtta," ütles ta. "Seda tuleb sisse võtta siis, kui tead täpselt, kuhu sa seda paned. Ja sa tead, et kui selle sinna tõepoolest paned, siis see viib sinu ettevõtte järgmisele tasemele. Mulle kohati tundub, et raha tõstmine on muutunud omaette spordiks. Mis on ka alati tore, aga kohati tundub selle väärtus üsna küsitav."

"Sest riskikapital on raketikütus ja kui su rakett on vales suunas suunatud, siis see lihtsalt läheb kiiremini valesse kohta," lisas Ruubel.

See, et ettevõtte loojad jääksid ka selle omanikeks, Ruubeli hinnangul aga oluline pole. Tema sõnul on igal inimesel oma tee ja oma koht, kus ta saab kõige rohkem väärtust pakkuda. "Loomulikult ettevõtte asutajana ja omanikuna on sul palju lihtsam, palju suurem moraalne õigus rääkida oma ettevõtte eest ja nii edasi. Aga ma ei leia üldse seda, et inimesed peaksid eluks ajaks oma ettevõtte külge jääma."

Tema sõnul on võimalik, et Guardtime läheb ühel hetkel ka müügiks. "Aga ütleme nii, et Guardtime'i omanikering on piisavalt ülbe, et läheb natuke aega selleks, et õigete numbrite juurde jõuda." Ruubel märkis, et kuna ettevõte on endiselt otsimisfaasis, võiksid nende kümmekonnast ärisuunast selle jaoks rohkem kui pooled jõuda korratavasse kasvufaasi. "Siis me saame vaadata, kas koos või neid eraldi kuskile paremasse koju pakkuda."

Nii nagu Skype'is ja GrabCADis, võivad ka Guardtime'i töötajad ettevõtte müügi korral oma tasu saada. Ettevõtte töötajad saavad igal aastal vastavalt oma panusele Guardtime'i osakuid.

"Sa tahad, et su tiim vaataks ühele poole ja et su tiimil oleks lisaks lühikestele eesmärkidele ka pikad eesmärgid. See on tore, kui kõigil on ühine eesmärk, et firmal läheks hästi," selgitas Ruubel.

Osakuid hakkasid nad jagama kolm-neli aastat tagasi. "Alguses oli suhtumine pigem selline, et sulle antakse lihtsalt mingi paber. Kaks aastat tagasi me jäime natuke hiljaks nende jagamistega ja siis hakkas küll kohvinurgas tekkima juba jutt, et kus need on," meenutas ta. Ruubeli hinnangul on tänu Skype'i ja GrabCADi kogemusele omandi hindamine hoopis teisel tasemel, kui oli 15 aastat tagasi. "See on igati kasulik nii ettevõtte kui ka töötaja seisukohalt."

Ehkki vajalike oskustega töötajaid on praegu enamasti keeruline leida, siis Ruubeli kinnitusel on neil see siiski keskmisest lihtsam, sest nad tegelevad huvitava asjaga.

Kanadalane Luc Dandurand liitus Guardtime'iga lausa ÜROst, kus ta juhtis rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu küberturvalisuse üksust. Guardtime'is on ta küberoperatsioonide juht. "See oli päris hea ametikoht, aga ma olen alati unistanud oma ettevõtte tegemisest erasektoris. Guardtime tegi mulle pakkumise, millest ma ei saanud keelduda ja Eesti on küberturvalisuses universumi kese. Nii et siia tulekuga saan ma töötada väljakujunenud ettevõttega ja kasutada nende kaugelearenenud tehnoloogiat. See oli kõik, mida ma ootasin pikas perspektiivis. Nii et ma tegin hüppe väga healt ÜRO ametikohalt Eesti erasektorisse."

Dandurandi hinnangul on see, mida Guardtime on plokiahela tehnoloogiaga saavutanud, imeline. "Ta on suutnud seda infrastruktuuri käigus hoida nii pikka aega, selle teenused on töökindlad. See on edulugu, mida ühelgi teisel plokiahela ettevõttel ei ole. See räägib sellest talendist, mis Guardtime'is on."

Guardtime on Dandurandi sõnul väljakujunenud ettevõte, kus on endiselt start-up'i mentaliteet. Ta märkis, et seal on aastate jooksul saanud kokku suurepärane oskuste, teadmiste ja kogemuste kogum ning peamine väljakutse on see, mida veel saavutada. "Meilt küsitakse nii palju asju, et me peame tõesti hoolega valima, mida töösse võtta," ütles ta ja lisas, et kuna plokiahel on muutnud suurte korporatsioonide ja riikide digiteenuseid, aitab küberturvalisus neil klientidel ka andmete kaitsmisel ajaga kaasas käia. Kuna plokiahel on üha muutnud suurte korporatsioonide ja riikide digiteenuseid, on vaja nende klientide küberturvalisust pidevalt arendada.

Guardtime'i presidendi Martin Ruubeli sõnul on küberturvalisuses ärevaid aegu tunda, kuid võib-olla isegi liiga vähe. Tema sõnul ei ole üksikinimese tasandil praktiliselt midagi muutunud. "Ikka kirjutame salasõnaks password ja siis ei lähe väga hästi. Aga kui sealt edasi minna, siis on uued igasugused metoodikad, mismoodi sotsiaalvõrke ära kasutada ja mismoodi pidada psühholoogilist sõda kübermaailmas. Need on sedatüüpi teemad, mida isegi ei olda harjunud küberturvalisuse osaks pidama." Ta lisas, et selles osas ei ole olemas veel juriidilist baasi ja isegi ühiseid arusaamu, mis seal toimub.

Ruubel kinnitas, et endiselt toimub ka traditsioonilist häkkimist ja intellektuaalomandi vargust, kuid selles vallas ei ole midagi uut. "Aga just see inimestega ja arvamusega manipuleerimine. Meedia on seal hästi tugevalt sees, sest meedia elab klikkidest. See on hästi huvitav maailm ja ma arvan, et umbes viie aasta jooksul tekib seal rohkem selgust."

Nii on Guardtime oluline partner ka riikide valitsustel. Näiteks võimaldab nende KSI plokiahela tehnoloogia olla kindel, et Eesti inimeste ja ettevõtete andmed on registrites õiged ning neid ei ole keegi ilma õiguseta muutnud. Ruubel märkis, et seitsme aasta jooksul ei ole juhtunud seda, et keegi oleks näiteks läinud Eesti inimeste terviseandmeid muutma või üritanud mingisuguseid logisid kustutada. Tema hinnangul ei saa välistada, et osaliselt võib põhjus olla süsteemidesse integreeritud plokiahela tehnoloogia, mille tõttu ei julgeta selliseid asju teha, kui vahelejäämine on kindel.

Paaril korral on Guardtime'i andmeid kasutatud ka USA kohtus tõenditena. "Intellektuaalomandi tõendamist on seal ette tulnud. Meie kasutatav tehnoloogia võimaldab panna elektroonilistele andmetele külge aja, millal need on salvestatud," rääkis Ruubel, millist abi on nende tehnoloogia vaidlustes pakkunud.

Sellest, kuidas Guardtime ettevõttena toimib ja kuidas mõjutab neid plokiahela laiem levik ning krüptohullus, saab lähemalt kuulata reedel Äripäeva raadio saates "Ettevõtte edulugu".