Eesti ettevõtted üha konkurentsivõimelisemad

Konjunktuuriinstituudi ekspertide paneel hindas juunis Eesti majanduse hetkeseisu kõrge 88 punktiga sajast. Ehkki tulemus on tugev, on seda siiski 12 punkti jagu vähem kui märtsis, mil viimane kord majanduse käekäiku hinnati. Toona pidasid kõik instituudi eksperdid olukorda heaks.

Eesti seis on siiski naabritest ja kaubanduspartneritest kõvasti parem: näiteks nii Rootsi kui ka Soome majanduse hetkeseisu hinnati 69 punktiga, Leedu olukord sai küll 75 palli väärilise hinnangu, ent Läti osaks langeks 39 punkti. Venemaa hinnang ulatus aga isegi miinustesse.

Viiendat kvartalit järjest hindasid eksperdid positiivseks investeeringute olukorda ning juba neljandat aastat järjest anti hea hinnang eratarbimise seisule, ent hinnang on mõlemas kategoorias märtsikuise tasemega veidi langenud.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime on viimase kolme kuu jooksul paranenud, tootmise kasvu prognoosivad ettevõtjad enim joogi- ja paberitööstuses, lisaks oodatakse ka eksporttellimuste kasvu. Suurele nõudlusele viitab ka ebapiisav valmistoodete varu, teatas majandusministeerium.

Nõudlus toodangule ületab praegu tavalise taseme ning seda siseturu nõudluse arvel, kuna eksporttellimusi on tavapärasest veidi vähem, märkis konjunktuuriinstituut uuringus. Toodangu mahu prognoos eelseisvaks kolmeks kuuks on positiivne: toodangu mahu kasvust teatas ligi neljandik ettevõtjaid, ent langusest vaid 11% tootjaid.

Toiduainete ja jookide tööstus on viimase kolme kuu jooksul tellimused suurenenud ning seeläbi tõusnud ka toodangu maht. Nõudlus toidu- ja joogitootjate kaubale ületab tavapärase taseme, ent siin on oluline eelkõige just välisturu nõudlus. Järgmise kolme kuu jooksul võib oodata tootmise suurenemist, märkis konjunktuuriinstituut.

Näiteks mööblitootmises pole viimasel kolmel kuul toodangu maht muutunud, ent ekspordi maht vähenes. Ettevõtete ootused järgmiseks kolmeks kuuks aga halvenesid: toodangu mahu langust prognoosib koguni 43% mööblifirmasid, samas kui märtsis oli see osakaal vaid 14%. Tootmise suurenemise arvud on aga täpselt vastupidised: kui märtsis ootas kasvu 43% vastajatest, siis nüüd vaid 14%. Ka mööblitootmise kindlustunde indikaator langes negatiivsele tasemele.

Ekspordi langus ei pruugi aga tingimata tähendada kehvemat tulevikuvaadet. Näiteks keemiatööstuses teatas viiendik vastanud ettevõtteid, et väljavedu vähenes, samas kui toodangu maht tervikuna suurenes. Nõudlus on ka hoolimata tavapärasest väiksemast eksporttellimuste mahust keskmisest suurem. Kindlustunde indikaator on suuremate tellimuste ja liigsete valmistoodete varude realiseerimise tõttu aga kõrgem kui aasta varem, märkis konjunktuuriinstituut keemiatööstuse kohta.

Riikide rahvusvahelises konkurentsivõime IMD edetabelis on Eesti 31. kohal, mis on võrreldes eelmise aastaga koht madalamal. Samas on aga Eesti 78,5protsendiline konkurentsivõime võrreldes esimesel kohal oleva USAga parim tulemus läbi aegade, märkas ministeerium.

Tähtsaimatest kaubanduspartneritest on tänavu Rootsi 9., Soome 16., Leedu 32., Läti 40. ning Venemaa 45. kohal. IMD konkurentsivõime hindamine tugineb 2017. aasta statistilistele andmetele ja 2018. aasta alguses läbi viidud ettevõtjate küsitluse tulemustele. Projektis osaleb 63 riiki ning Eestis viib seda läbi ja kajastab konjunktuuriinstituut.

Eesti kolmeks suuremaks majandusprobleemiks on endiselt vähene innovatsioon, oskustööjõu puudus ja ebapiisav rahvusvaheline konkurentsivõime, nentisid konjunktuuriinstituudi küsitletud eksperdid. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on meil rohkem probleeme näiteks valitsuse usaldusväärsuse, innovatsiooni, konkurentsivõime ja oskustööjõu puudusega.

Näiteks Lätis on aga majandusprobleemid tõsisemad kui Eestis. Lõunanaabritest vähem on probleeme näiteks ebapiisava nõudluse, kehva infrastruktuuri, vähese kapitali, sissetulekute kasvava ebavõrdsuse ning korruptsiooniga, märkis konjunktuuriinstituut.