Üldiselt panevad Eestis kindlustuspettusi toime eraisikud, ehkki süsteemsed kelmid kasutavad ka varifirmasid. Klassikaline ettevõte enamasti petta ei ürita.
- Kindlustuspettus. Foto: Shutterstock
Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu selgitas, et kindlustuskelmused saab jagada ajendi järgi kaheks: juhukelmused ning süsteemsed kelmused. Juhukelm on reeglina eraisik, kes ei ole seda ette kavatsenud, vaid kasutab lihtsalt enda silmis soodsat võimalust.
"Näiteks kirjutab ta reisikindlustuses pagasikahju summa suuremaks, kui see tegelikult oli või midagi muud taolist," kirjeldas Piirsalu võimalikku juhukelmi. Tavaliselt on juhukelmidega seotud kahjunõuded tema sõnul väikesed ja mõnikord piirdub ka nende menetlemine tõsisemat sorti vestlusega kindlustusuurija juures – aga on juhtumeid, mille korral esitatakse avaldus politseisse. "Siin on ka kindlustusandjate vahel praktikate erinevusi, mõni kindlustusandja saadab avalduse politseisse igal juhul," märkis kindlustusseltside liidu juhatuse liige.
Süsteemseid kelmusi panevad enamasti toime professionaalsed kelmid, kes tihti on seotud ka organiseeritud kuritegevusega, ning kindlustuskelmuste korraldamine on üks osa nende põhitegevusest muude kelmuste kõrval. "Süsteemsete kelmuste puhul kasutatakse sagedasti varifirmasid. Süsteemsete kelmuste puhul järgneb kindlasti avaldus politseisse ja tõsisemat laadi menetlus," rääkis Piirsalu.
Kokkuvõtlikult tõdes ta, et ehkki erandeid leidub, pole nii-öelda tavapärane klassikaline ettevõte üldjuhul kindlustuskelmusega seotud. "Samas aga on tavaline, et süsteemsete kelmuste korral kasutavad kurjategijad erinevaid varifirmasid kindlustushüvitiste välja petmiseks," märkis ta.
Võrreldes tunamullusega vähenes 1000 kuni 10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk.
Kõikidest kelmuste juhtumitest kolmandiku moodustasid sõidukikindlustuse juhtumid ja üle viiendiku liikluskindlustuse juhtumid. Veerand kelmustest olid seotud kodu ja muu vara kindlustusega ning kümnendik reisikindlustusega.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?