• OMX Baltic0,1%267,9
  • OMX Riga0,26%878,1
  • OMX Tallinn0,00%1 718,62
  • OMX Vilnius0,34%1 043,2
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 100−0,28%8 336,02
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,12
  • OMX Baltic0,1%267,9
  • OMX Riga0,26%878,1
  • OMX Tallinn0,00%1 718,62
  • OMX Vilnius0,34%1 043,2
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 100−0,28%8 336,02
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,12
  • 19.07.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtluskontot ei tule veel niipea

Ehkki juba aasta algusest võimaldab seadus luua madala maksumääraga eraisiku ettevõtluskontot, ei saa seda teha, kuna pangad pole teenust pakkuma hakanud. Heal juhul tuleb ettevõtluskonto turule aasta lõpus.
LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter on ainus, kes lubab, et ettevõtluskonto kindlasti turule tuuakse.
  • LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter on ainus, kes lubab, et ettevõtluskonto kindlasti turule tuuakse. Foto: Eiko Kink
"Rääkides ja suheldes klientidega, oleme saanud aru, et tungi sellele tootele pole," ütles SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juht Edward Rebane. Seetõttu ei tehta praegu ka ettevõtluskonto loomiseks vajalikke IT-arendusi ning teenust esialgu ei paku.
"Kui tekib klientidelt nõudlus, siis oleme hea meelega valmis neile sobiva lahenduse looma," lubas SEB segmendijuht siiski. Swedbanki arvelduslahenduste juht Eero Treumann ütles aga, et nemad ei saa ettevõtluskonto kohta veel midagi konkreetset välja lubada.
Mullu turule tulles muuhulgas innovaatilisusele rõhunud Luminor on ettevõtluskonto teenuse pakkumise plaani ootele pannud. Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet ütles, et praegu keskendutakse panga ülesehitamisele, sealhulgas süsteemide loomisele ja tooteportfellide lihtsustamisele üle Baltikumi.
"Luminor soovib olla tulevikule orienteeritud pank ja võimalusi selleks peitub kindlasti ka ettevõtluskonto lahenduses," rääkis Kilvet. Ta kinnitas ka, et ettevõtluskonto teemat analüüsitakse laiemalt ettevõtetele suunatud pakkumise osana.
Kõige agaramalt võttis ettevõtluskonto teemal aasta alguses sõna LHV, kes kinnitas toona, et pangal on teenuse turule toomise vastu huvi ning seda võib oodata aasta teises pooles. Ka nüüd lubab LHV jaepanganduse juht Andres Kitter, et plaanid pole maha maetud.
"Oleme praegu töödega ettevalmistusfaasis ja praeguse plaani kohaselt saame teenusega turule tulla selle aasta lõpus," ütles Kitter ning rääkis, et ettevõtluskonto turule toomiseks on vaja teha IT-arendust nii pangal kui ka maksu- ja tolliametil. "Ettevõtluskonto on meie arvates väga positiivne teenus, mille pakkumiseks on riik eeldused loonud," märkis LHV jaepanganduse juht.
Oodatakse käimatõmbajat
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre selgitas, et ettevõtluskonto rakendamine eeldab nii maksuameti kui ka kommertspankade arendustöid, mistõttu on mõistlik neid arendusi teha paralleelselt.
"Selle aasta algusest on MTA teinud ettevõtluskonto avamise nimel koostööd LHV pangaga ja ettevõtluskonto teenus soovitakse avada selle aasta lõpus. See, et ettevõtluskonto käivitub 2018. aasta jooksul, oli teada juba ka seaduse menetlemise ajal," viitas Suutre, et ministeerium ei oodanudki, et uus võimalus kohe aasta alguses käivituks.
Ministeeriumi esindaja rõhutas ka, et ettevõtluskonto on algusest peale olnud võimalus, mitte kohustus. "Rahandusministeerium loodab, et kui esimene pank on teenusega turule tulnud, tulevad sellega kaasa ka teised pangad ja teenusepakkujate ring laieneb," avaldas Suutre lootust.
"Õnneks huvi asja vastu püsib suur ja ettevõtluskonto järele küsitakse pidevalt. See ehk motiveerib ka teisi panku teenust pakkuma. Selle süsteemi kohta küsitakse palju ka välismaal, aga kahjuks peame siiani piirduma üksnes teooria ümberjutustamisega, sest praktikat veel pole," lisas Suutre.
Kasulik väiketegijale
Mullu suvel vastu võetud ning selle aasta algusest kehtima hakanud seaduse järgi saaks ettevõtluskontot hakata kasutama ettevõtja, kelle aastane käive on kuni 25 000 eurot. Kõik, mis kontole laekub, peetakse kinni automaatselt 20% maksuga ja kord kuus kantakse see summa üle maksuametile. Ettevõtlustulu maks hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa ehk maksumäär on üldiselt madalam tavalisest väikefirmast, kui sealt ka dividende võetakse.
Ettevõtluskontot lubatakse avada ainult füüsilistel isikutel, mitte juriidilistel isikutel või füüsilisest isikust ettevõtjatel. Ettevõtluskontot saavad kasutada füüsilised isikud, kes osutavad teenust või müüvad kaupa füüsilistele või juriidilistele isikutele.
Kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, tuleb juriidilisel isikul tasuda teenuse summalt nii-öelda äriühingu tulumaksu (määraga 20/80). Selle tulemusel võrdsustub tööjõu ja ettevõtluskonto maksukoormus ning kaob motivatsioon suunata töötajaid osutama teenust ettevõtluskonto kaudu.
Kaubandus-tööstuskoda on välja toonud, et teenus sobib ilmselt eelkõige alustavatele ettevõtjatele. Samuti mitteametlikult teenust osutatavatele inimestele või neile, kes tegutsevad FIEna või on loonud äriühingu, kuid kes tegelevad ettevõtlusega põhitöö kõrvalt ja/või sellega kaasnevad väikesed kulud.
Koda märkis enda aasta tagasi tehtud kokkuvõttes, et bürokraatiavaba väikeettevõtluse võimaldamine on positiivne samm, kuid sellega võib kaasneda mitu kuritarvituse riski. Näiteks kui füüsiline isik osutab teenust juriidilisele isikule, võidakse see tehing vormistada kauba müügina, et juriidiline isik ei peaks tasuma ettevõtte tulumaksu. Praktikas võib maksuhalduril olla keeruline hinnata, kas tegemist on kauba müümisega või teenuse osutamisega, hoiatas kaubanduskoda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele