Taxify omanikud registreerisid ettevõtted Lätti

„Ega siin mingit muud põhjust olla saa kui maksud,“ ütles advokaadibüroo TRINITI advokaat Siim Maripuu.

See tähendab, et kui läheb nii nagu Äripäev mõni aeg tagasi kirjutas ja Taxify omanikud jõuavad selle aasta Rikaste TOPi tippu, peaksid nad teoreetiliselt jõudma ka Läti jõukaimate inimeste nimekirja.

Miks vennad Villigid ja Oliver Leisalu otsustasid samal ajal oma ettevõtted Lätti registreerida, võib praegu aga vaid oletada. Nimelt Äripäeva küsimusele, millest selline otsus, nad vastata ei soovinud.

Üks võimalus on, et Taxify omanikke meelitas oma ettevõtteid naabrite juurde registreerima asjaolu, et Lätis oli firmade ümberregistreerimise ajal soodsam dividendide maksustamise süsteem. Nimelt kehtis varem Lätis jaotatud kasumile 15% tulumaksumäär, ent selle aasta märtsis jõustus seadus, mis tõstis maksumäära sama suureks kui Eestis ehk 20%. Martin Villig registreeris oma ettevõtte Zero Technologies, Markus Villig Mordor Managementi ja Oliver Leisalu ettevõtte Grest Technologies Lätti eelmise aasta novembris.

Lisaks kehtib Maripuu sõnul Eestis veel alla 10% suurusele osalusele sisuliselt dividendide topeltmaksustamine. „Eeldan, et antud juhul see Taxify puhul asjakohane ei ole,“ ütles Maripuu siiski.

Küll aga kehtivad Maripuu sõnul Lätis osaluse võõrandamisest teenitud tulule maksuvabastused. See tähendab, et kui valdusühing võõrandab talle kuuluva osaluse mõnes tütarühingus, siis sellelt teenitud tulult maksu maksma ei pea. „Loogika on selles, et sellelt tulult on juba mujal tulumaks iga-aastase kasumi pealt ära makstud. Eestis on aga süsteem teistsugune,“ selgitas Maripuu.

Seega on tema sõnul nii dividendide jaotamise maksukohustus kui ka võimalus teenida ettevõtte võõrandamisega täiendavat tulu täiesti mõistlikud põhjused, miks eelistada Lätit Eestile. „Eriti kui tegemist on start-up-tüüpi ettevõtmisega, mida loodetaksegi tulevikus maha müüa,“ ütles Maripuu.

Paraku jääb Taxify omanike vaikimise tõttu üle vaid oletada, kas Maripuu toodud põhjused ka tegelikult firmade kolimise ajendiks olid.

Alates suvest 2010 saab end teatud juhul Lätis registreerida väikeettevõtte maksumaksjaks. Väikeettevõttes võib töötada kuni viis inimest ning ettevõte käive ei tohi ületada 40 000 eurot aastas. Väikeettevõte maksumäär on 15%. Maripuu sõnul ei tundu aga nn mikroettevõtete maksusoodustus olla midagi, mis võis Taxify omanikke panna Läti poole vaatama.

Maksuamet märkis, et viimastel aastatel on Läti teinud oma maksusüsteemis mitu muudatust, näiteks muudeti eelmisel aastal mainitud mikroettevõtete maksustamist karmimaks. „Rahvusvahelise ettevõtluse puhul tuleb igal juhul arvestada, et maksustamine toimub selliselt, et maksud tuleb tasuda riigis, kus toimub tegevus ja kus panustatakse kasumi teenimisse,“ ütles maksuameti pressiesindaja Rainer Laurits.

Selle aasta märtsis kirjutasid Äripäeva teemaveebis raamatupidaja.ee Rödl & Partneri Vilniuse siseriiklike maksude osakonna juhataja Mantas Mališauskas ning Rödl & Partneri Läti sertifitseeritud maksukonsultant ja maksude osakonna juhataja Elina Putnina oma koduriigi maksusüsteemist.

Näiteks hakkas selle aasta 1. märtsis kõikidele Lätis registreeritud juriidilistele isikutele kehtima kohustus informeerida Läti äriregistrit ettevõtte tegelikest kasusaajatest, kelleks on isik, kes omab vähemalt 25% osalust või kes otse või kaudselt kontrollib ettevõtet. Samuti võib selleks olla isik, kelle nimel ja eest on ärisuhe loodud või tehing tehtud.

Läti tööõigus on töötaja poole kaldu ning kehtib põhimõte, mille kohaselt vaidluse või ebaselguse korral otsustatakse töötaja kasuks. Tööleping peab olema kirjalikus vormis ning läti keeles.

Läti miinimum brutopalk 2018. aastal on 430 eurot.

2017. aastal oli Lätis maksureform, mille käigus muudeti oluliselt ettevõtte tulumaksu süsteemi, kusjuures eeskuju võeti Eesti maksusüsteemist. Reformi tulemusena kaotati ära ettevõtte tulumaks, nüüd maksustatakse üksnes kasumi jaotus maksumääraga 20/80.

Samas on oluline märkida, et kuigi Eesti võeti aluseks, siis Läti süsteem erineb Eesti omast olulisel määral. Lätis on ettevõtetel kohustus iga kuu deklareerida ja tasuda tulumaks lisaks maksustamisperioodil väljamakstud dividendidele ka muult maksustatavalt kasumilt.

Samuti on dividendide maksustamise erinevus see, et Eestis hakkavad regulaarsed dividendid maksjad maksma 20% asemel palju madalamat, 14% suurust tulumaksu.

Juhtimis- ja konsultatsiooniteenused maksustatakse Lätis 20% tulumaksumääraga. Erireegel kohaldub riikidele, kellega Läti on sõlminud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. Lätis asuva kinnisvara võõrandamisel kohaldub tulumaksumäär 3% ja maksed, mis on tehtud isikutele, kes asuvad madala maksumääraga riigis, maksustatakse tulumaksumääraga 20%.

Füüsilise isiku tulumaks on Lätis progresseeruv. Sotsiaalmaksumäär on kokku 35,09%, millest töötaja maksab 11% ja tööandja 24,09%. Sotsiaalmaksu makstakse kuni aastatuluni 55 000 eurot. Summa, mis ületab 55 000 eurot, maksustatakse solidaarsusmaksuga, mille määr on 11%.

Juhul, kui tööandja võimaldab tööauto kasutamist, siis maksustatakse see palgamaksetega, v.a juhul kui ettevõte on tasunud automaksu. Lisaks ei kuulu maksustamisele töötajale antud osalusoptsioon, maksed töötaja tervisekindlustusse ja maksed pensionifondi III sambasse. Viimane tingimusel, et poliisi kehtivus on vähemalt 10 aastat ja kuni 10% töötaja aasta brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot aastas.