Trump ja Juncker lubasid kaubandussõjas vahe teha

Kolmapäeval Valges Majas toimunud kohtumise järel teatas USA president Donald Trump, et üleatlantilistes suhetes on saavutatud uus ajajärk. Trump ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütlesid, et osapooled alustavad kõnelusi kõigi tööstuskaupade, välja arvatud autosektori toodangu, tollide vähendamiseks.

Juncker võis omalt poolt teatada võidust: senikaua, kuni läbirääkimised käivad, USA Euroopa autotoodangule 25protsendilist tollimaksu ei kehtesta. Võidust teatas ka Trump, kellele oli oluline, et Euroopa Liit lubas osta USAst Hiina tollimaksu alla langenud sojauba ning USA veeldatud maagaasi.

Tõsi, juba käimasolevad kaubandusvaidlused lahendust ei leidnud: endiselt on USAl tollimaks Euroopa terasele ja alumiiniumile ning Euroopal jälle tollid USA viskile ja teksastele. Börsid reageerisid sellegipoolest uudistele väga positiivselt.

Kolme ja poole tunnisest kohtumisest ja kuulutatud võitudest hoolimata torkab silma, et kaks poliitikut lubasid midagi teha nii vähe kui võimalik. Esiteks Trump lubas, et ta ei kehtesta tolle Euroopa autodele.

Teiseks USA sojaubade impordi suurendamine on isetäituv ennustus. Juba kuu aega tagasi juhtis üks Bloombergi lugu tähelepanu uuele konjunktuurile: Brasiilia päritolu soja hind läks üles, sest Hiina pidi kuidagi asendama kogused, mida varem tarniti USAst. USA sojaoad kaotasid hinnas, sest neil kadus suur turg. Selle tulemusel muutus USAst ostmine Euroopa Liidu põllumeestele odavamaks ja Brasiiliast kallimaks.

Väljaanne Politico juhtis tähelepanu asjaolule, et LNG terminalidesse investeerimine algas juba Junckeri investeerimisplaaniga, mille eesmärk oligi energia import senisest rohkematest riikidest. Ainult et USA veeldatud maagaas ei ole praeguseni olnud konkurentsivõimeline ning selle eksporti takistavad USA enda seadused.

Nii et Juncker lubas Trumpile põhimõtteliselt asju, mis juba toimuvad, ning sai vastutasuks tollide ärajäämise, millega seni oli lihtsalt ähvardatud.

Küll lubasid Trump ja Juncker üle vaadata Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglid selles osas, mis puudutab intellektuaalse omandi vargust, tööstusele makstavaid subsiidiume ning riiklike ettevõtete tegutsemist. Financial Times märgib, et otsesõnu Hiinat ei nimetatud, aga põhimõtteliselt otsib Trump sellega liitlasi Hiina vastu.

Selline asjade käik oli Trumpi viimase aja väljaastumisi arvestades võib-olla ootamatu, aga Financial Timesi hinnangul võiks põhjuseid otsida sellest, et USA põllumehed on viimasel ajal Trumpi kaubandussõjast ainult kahju saanud ning teiseks sellest, et USA president on pärast Venemaa presidendi Vladimir Putiniga toimunud kohtumist omaenda partei tule all. Ühesõnaga, Trumpil oli vaja positiivseid uudiseid ja mingit kokkulepet.

"See oli üks teine Trump, kellega me kohtusime," ütles ELi kõrge ametnik Briti ärilehele. "Hoopis teistsugune, kui kõik see lärm ja tviitimine. Ta oli keskendunud ja ilmselgelt soovis midagi turuosaliste heaks ära teha," lisas ta.

Politico lisab siiski, et kõik asjaosalised teavad, et kokkulepitud suunad võivad Trumpi puhul päevapealt muutuda. Väheoluline ei olevat olnud seegi, et kohtumisele ei kutsutud Valge Maja kaubandusnõukoja juhti Peter Navarrot. Selle asemel oli kohal Euroopaga hoopis leebemat joont otsinud nõunik Larry Kudlow.