Väljakutsed Tallinna kaubanduskeskuste ees

„Klient ja tema soovid on pidevas muutumises – selle ajaga, mis mina olen valdkonnas olnud, on kasvanud näiteks e-kaubanduse osatähtsus,“ viitas Metsvaht Äripäeva raadio saates „Kuum tool“ sellele, et kaubanduskeskused peavad üha uueneva tarbija profiiliga pidevalt kohanema. „Täna ei oota kliendid meilt enam klassikalist ostlemise võimalust, vaid tahetakse meelelahutust,“ põhjendas müügi taustaga Metsvaht seda, miks Kristiine keskuses avati hiljuti O’Learyse meelelahutuskeskus.

Metsvaht lisas, et tulevikuväljakutsetena näebki ta kaubanduskeskuste multifunktsionaalsemaks muutmist. „Suund on sellele, et tuua kaubanduskeskustesse lisaks harjumuspärastele teenustele ka näiteks hotelle, büroopindasid ja veekeskusi,“ märkis ta. Eelise annab see, et täna pole bürood veel kaubanduskeskuste osaks saanud ning tegemist on täitamata nišiga.

Oma ametiajal tahab ta aga lõpule viia Kristiine keskuse uuendamise aastaks 2019 ning alustada Rocca al Mare keskuses olemasoleva hoone uuendamist pikaajalisema projektina.

Metsvahti hinnangul eeldab kaubanduskeskuste meelelahutuskeskusteks muutmine ka uute kaubamärkide Eestisse toomist ning frantsiisimist. Nii soovib ka Metsvaht lisaks äsja Kristiine keskuses avatud O’Learysele oma juhitavatesse kaubanduskeskustesse veel erinevaid uusi kaubamärke tuua. „Üks asi, mille üle saab alati rõõmustada, on tublid frantsiisivõtjad, kes Lääne-Euroopast kontseptsioone toovad,“ rääkis ta. „Kaubanduskeskuse eesmärk on pakkuda kliendile valikut,“ rõhutas Metsvaht.

Võimalike uute kaubamärkidena nimetas Metsvaht aga odavkett Primarki ning Jaapani rõivatootjat Uniqlo. „Need on nimed, mis siiani maailmas väga hästi töötavad,“ põhjendas ta valikut. „Ma ei tea, kas Eesti turg on nende jaoks liiga väike, kuid tähtis on leida sellised üürnikud, kes toovad kliendi kohale, teevad käivet ja jõuavad selle pealt maksta konkurentsivõimelist üüri.“

Uute frantsiiside otsimisel võetakse aga väga palju eeskuju Skandinaaviamaade kaubanduskeskustest. „Näiteks O’Learyse osas andis kindlust see, et see on ka osa Põhjamaade meelelahutuskeskustest,“ nentis Metsvaht. „Oli tugev usk, et see töötab ka Eestis, niisiis tõi Apollo frantsiisi Eestisse ja olime rõõmsad, et saame nendega käed lüüa – praeguseks on kliendid selle kõik väga positiivselt vastu võtnud ning jalgpalli MM on meie edu ainult toetanud,“ rõõmustas Metsvaht.

Seda, et Tallinnasse kerkib Porto Franco ja teiste kaubanduskeskuste näol palju uuemaid konkurente, Metsvaht aga ei pelga. „Eks kõige suurem madin käib ikka Ida-Tallinnas seoses Ülemiste ja T1 arendustega,“ viitas Metsvaht sellele, et need jäävad Kristiinest ja Rocca al Marest kaugele.

Ta lisas, et klient vaatab kaubanduskeskuste puhul eelkõige kahte asja. „Tähtis on see, et sinna oleks mugav tulla, auto ära parkida, või et ühistranspordi peatusest poleks keskusesse pikk tee,“ kirjeldas ta enda juhitud keskuste logistilisi eeliseid. „Teiseks tahab klient head poodide ja teenuste valikud ning ajaveetmisvõimalusi.“ Hea asukoht on Metsvahti hinnangul ka eeliseks üürnike meelitamisel ning neilt hea rendihinna saamisel. Seda kinnitab ka fakt, et Rocca al Mare ja Kristiine keskused, kus need kriteeriumid on täidetud, pole märkimisväärselt kliente kaotanud ka käimasolevate remondi või teehooldustööde tõttu.

Kui Kristiine keskus asub transpordi sõlmpunktis, siis Rocca al Mare kaugemal, Haaberstis. Viimase asukoht aga Metsvahti samuti ei morjenda. „Tallinn on väike linn, meil ei võta linna ühest otsast teise liikumine väga palju aega ning meie kliendiuuringud näitavad, et Rocca al Mares käib aega veetmas inimesi igast Tallinna piirkonnast,“ oli ta enesekindel.

Samuti pole Metsvahti arvates lähiaajal karta, et inimesed hakkavad pigem väiksemaid poode suurtele kaubanduskeskustele eelistama. „Meil pole klassikalist kaubatänavat ajalooliselt välja kujunenud, mistõttu väga heades asukohtaes suured keskused kindlasti jäävad,“ sõnas ta. „Kliendil on neisse mugav tulla, tal on lai valik ühest kohast.“

Samuti tervitaks Metsvaht Lidli tulekut Eesti turule. „Nende kontseptsioon ei ole otseselt kaubanduskeskustesse sihitud, vaid neil on enda eraldiseisvad hooned,“ viitas ta sellele, et Lidl ei konkureeriks tema juhitud asutustega. „Aga igasugune konkurents on tervitatav, toob väsket verd ja teeb kõiki tugevamaks.“

Edu saavutamiseks järgib Metsvaht aga ka teatud juhtimispõhimõtteid ning printsiipe inimeste palkamisel. „Hindan iga inimese isikupära ja tema olemust,“ kirjeldas ta oma personali valiku põhimõtteid. „Juhina on aga tähtis, et teha alluvatele eesmärk selgeks ning anda neile sinna jõudmiseks vabad käed,“ lisas kunagi ka Järve keskust juhtinud Metvaht. Tema sõnul on tähtis roll ka uute töötajate väljakoolitamisel, sest vajalike teadmistega spetsialiste „valmis kujul“ leidub tööturul vähe.

Samuti näeb Metsvaht olulist rolli oma toote turundamisel. „Kliendi profiil ja huvid tuleb ära kaardistada – profiil on turunduslikult oluline,“ rääkis ta ning lisas, et nii on näiteks ka Rocca al Mare ja Kristiine keskuse tüüpilised kliendid erinevad. „Roccas on tüüpkliendiks naine vanuses 30-35 või veidi vanem, Kristiines samuti naine – mehed üldjuhul ei naudi väga palju ostlemist,“ tõdes ta. Lisaks teadis Metsvaht, et Kristiine tüüpklient on Rocca al Mare omast veidi noorem.

Kaks olulist asja, mida profiili koostamisel vaadatakse on külastuste arv ja käive. „Täpsemalt, et kus klient liigub, kaua ta keskuses on,“ kirjeldas Metsvaht enda jaoks olulist informatsiooni. „Täna on meil võimalus jälgida kliendi teekonda ja pakkuda täpselt seda, mida klient tahab.“

Enda kui juhi ees seisvaks väljakutseks peab ta aga oskust delegeerida. „See on hästi oluline – vahel tuleb samm tagasi astuda ja mõelda, kas mingi asi ise ära teha, või on meeskonnas keegi, kes saab antud olukorraga paremini hakkama,“ selgitas ta.

Lisaks on Metsvaht oma juhtidelt õppinud, et otsustama ei pea kiiresti. „Igat asja tasub seedida, kas või üks öö tasub tekkivate mõtete otsas magada,“ oli ta veendunud. Metsvaht lisas, et näiteks võrreldes Eestiga käib Skandinaaviamaades otsustamine oluliselt aeglasemalt.

Veel peab Metsvaht oluliseks oma teenust pidevalt uuendada. „Väiksemaid muudatusi peab keskustes koguaeg tegema, lisaks tuleks 10-15 aasta jooksul teha suurem värskenduskuur,“ lõpetas Metsvaht.

Saade „Kuum tool“ on Äripäeva raadios eetris igal reedel. Helen Metsvaht oli külaliseks 6. juuli saates.