Palgaralli võib ettevõtja järsku tühjade pihkudega jätta

Aasta tagasi ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, et palgakasvule on raske pidurit panna. Praegu võibki öelda, et palgad kasvavad ikka kiiresti ja pidurit ei paista, sest töötajaid on puudu. „Tööandjad on turul väga aktiivsed, teevad otsepakkumisi, ostavad üle, sest midagi muud ei jää lihtsalt üle,“ rääkis Seeder täna hommikul Äripäeva raadios. Eriti tugev on palgakasv näiteks tööstuses, jaekaubanduses ja programmeerijate puhul.

Kuna töötajate huvi on saada pigem suuremat põhipalka, mitte väiksemat palka erinevate võimalike lisatasudega, siis kasvavad põhipalgad jõudsalt, rääkis Seeder. See ei ole tema sõnul sugugi tööandja huvides. „Tasustamine muutub jäigemaks – sul ei ole taganemisteed. Kui oled üle maksnud, siis see võtab lumepalliefekti ja tühjad pihud võivad üsna kiirelt käes olla, kui majandusolukord kiirelt muutub,“ ütles ta.

Tööandjad saaksid Seederi sõnul praegusest paremini töötajatele seletada, milline on seos töötasu ja panuse vahel. Inimene vajab tagasisidet ning kui positiivse tagasisidega käib kaasas lisatasu, on vaja, et töötajad saaksid aru, mille eest see on, selgitas Seeder. „Inimene peaks teadma, mida ta peab tegema teistmoodi, et seda saada. Kas on üldse midagi võimalik teha või see ei sõltugi temast? Lisatasud ja palk toimib siis, kui inimene saab aru, et selle saavutamine on reaalne, tehtav. Ja see peab olema piisavalt suur tasu, et selle nimel on mõtet pingutada,“ rääkis ta.

Paljud ettevõtted kannatavad tööjõu voolavuse all. Selle vastu aitab kõrgem palgatase vaid senikaua, kui töötaja on töökeskkonna ja võimalustega rahul, märkis Seeder. „Madalama töötasu peale ju töötaja naljalt ei lähe. Mis siis tõukab ettevõttest välja? Need on eelkõige suhted. Kui suhted on kehvad, siis inimesed hakkavad rohkem ringi vaatama ja otsima teisi töökohti,“ rääkis ta. „Maksa palka palju tahad, see ei kompenseeri negatiivset kogemust. Kui tunned tööl tüdimust ja igavust, siis ei taha tööd teha," rääkis ta.

Palgaga rahulolematutel soovitas Seeder alustuseks mõelda, kas see, millega rahul ei olda, on ikka palk või miski muu. „Sage on see, et pole rahul tööaja korraldusega või tööriietega ning mõeldakse, et makske mulle vähemalt normaalselt palka selle eest. Vastastikune kommunikatsioon aitaks häiriva teguri võib-olla maha võtta,“ ütles ta.

Kui töötaja tahab aru saada, kas talle makstakse õiglast palka, võib Seederi sõnul proovida turul ringi vaadata. Samas on Eestis tema sõnul raske õiget võrdlust saada, sest kunagi pole päris sarnane töökoht, sarnased tingimused ja sarnased oskused.