Putin ja Merkel: Nord Stream on puhtalt äriline projekt

Kremlini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles reporteritele, et konkreetseid kokkuleppeid ei sõlmitud, aga kõneluste eesmärk oli pärast maikuus Sotšis toimunud kohtumist tähtsad teemad üle arutada, kirjutab Reuters.

Venemaa ja Saksamaa suhted on alates Ukraina kriisist saadik keerulised olnud: ühelt poolt on Saksamaale oluline Vene gaas ning teatud määral on riikide vahel piisavalt sümpaatiat, et aeg-ajalt mõni kõrge Saksa poliitik räägiks Venemaale pandud sanktsioonide lõdvendamisest. Sanktsioonide lõpetamiseks lobistavad usinalt Saksamaa firmad. Teisalt on liidukantsler Merkel tuntud kui terav Putini kriitik.

Nord Stream II on puhtalt äriettevõtmine

Kaks riigijuhti suhtuvad Nord Stream II projekti kui äriettevõtmisesse, vaatamata sellele, et USA ja Ukraina valitsused on sellele vastu olnud, lisas Peskov.

„Me peame kasutusele võtma vastumeetmed, et kolmandad riigid ei saaks väljaspool konkurentsi ja illegaalselt projekti ründama hakata. Seda on vaja projekti elluviimiseks,“ ütles ta reporteritele veidi pärast seda, kui Putin Venemaale tagasi lendas. Ei ole selge, mida need „vastumeetmed“ endas kätkevad.

Kõneluste alguses rõhutas Merkel, et tema hinnangul võiks Ukrainal olla edaspidi roll gaasitransiidis Euroopa ja Venemaa vahel. Ta avaldas lootust, et Euroopa Liit, Ukraina ja Venemaa asuvad laua taha asja arutama.

Putin ütles, et selline samm oleks äriliselt loogiline. „Peamine on see, et Ukraina transiit, mis on meie jaoks traditsiooniline, vastab majanduslikele vajadustele,“ nentis ta. „Nord Stream II on üksnes äriline projekt.“

Ühendriigid on Nord Stream II projektile vastu olnud – nende arvates ei peaks Läänemerre torujuhet tegema. USA valitsuse hinnangul suurendab see Saksamaa sõltuvust Venemaa gaasist.

Ukraina aga kardab, et torujuhe võimaldab neid gaasitransiidi ärist kõrvale jätta. Saksamaa idapoolsed naabrid muretsevad aga Venemaa mõjuvõimu suurenemise pärast.

Peskov ütles, et USA võimalikud sanktsioonid projektis osalevate ettevõtete vastu ei olnud kõnelustel teemaks.

Ukraina ja Süüria konflikt

Enne kohtumist ütles Merkel, et mõlemal riigil lasub vastutus aidata lahendada Ukraina ja Süüria konfliktid. Ta rõhutas, et Venemaal on eriti suur roll, sest riik on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Merkel lubas kõnelustel tõstatada ka inimõiguste teema, mis on viimasel ajal muutnud suhteid veelgi okkalisemaks. „Ma arvan, et selle vastuolulise teemaga on võimalik tegeleda ainult dialoogi kaudu.“

Merkel lisas, et tähtis on lõpetada Loode-Süürias asuva Idlibi linna ja selle ümbruskonda tabanud humanitaarkriis.

Putin rääkis reporteritele, et Süüria põgenikele tuleb anda võimalus kodumaale naasta ning riigil tuleb aidata ka ennast uuesti üles ehitada. Küsimustele kumbki riigijuht ei vastanud.

Merkel avaldas lootust, et Ukraina Donbassi regiooniga tuleb midagi ette võtta. Tema hinnangul peaks töötama selle nimel, et Ukraina sõjavägi ja separatistid lõpetaksid sõdimise ära.

Putin käis nädalavahetusel ka Austria välisministri Karin Kneissli pulmas, kus ta ministriga ka väikse tantsu tegi. See on Kesk-Euroopa kihama ajanud, sest parasjagu on Austria vahendajarollis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel Ukraina konflikti puudutavates küsimustes. Õli lisab tulle seegi, et Austrias võimul olev euroskeptiline partei FPÖ on Krimmi annekteerimise küsimuses Venemaa poolel, samal ajal kui enamik Euroopa riike on selle hukka mõistnud.