Palgakasv aeglustus veidi, kuid püsib mõõdukalt kiire ning on kooskõlas majanduskasvuga, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Tema sõnul võib tulumaksureformi mõju näha nii puhkusetasude väljavõtmisel kui ka keskmisest madalama palgaga tegevusalade brutopalga kasvutempo aeglustumisel.
Statistikaameti andmetel oli teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1321 eurot, mis on 6,4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Palgakasv aeglustus eelmise kvartaliga võrreldes veidi, kuid püsib mõõdukalt kiire ning on kooskõlas majanduskasvuga.
Maksuameti andmetel aeglustus keskmise töötasu kasv veidi enam ehk 5,6 protsendile. Selle põhjuseks on käitumise muutus puhkusetasude väljavõtmisel uue tulumaksusüsteemi tõttu. "Kui varem eelistati puhkusetasu välja võtta puhkuse alguses, siis uue maksuvaba tulu arvestuse tõttu eelistatakse seda välja võtta tavapärasel palgapäeval, et vältida jooksvalt maksuvaba tulu vähenemist. Puhkusetasude väljamakse muutus paistab eriti silma haridustöötajate puhul," nentis Lõhmuste.
Suurematest tegevusaladest oli keskmisest kiirem palgakasv 13,7 protsendiga hulgi- ja jaekaubanduses ning 8,4 protsendiga ehituses. Ehituse palgakasv kiirenes pärast mitmeaastast seisakut eelmise aasta alguses koos ehitusaktiivsuse tõusuga, kuid püsib ehitusmahtude kasvu ning tööjõu nappust arvestades siiski mõõdukana. Hulgi- ja jaekaubanduse puhul veab praegu palgakasvu mootorsõidukite müügi ja remondi valdkond, kus müügimahud kasvavad hoogsalt.
Keskmisest madalama palgaga tegevusalades, nt haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, on palgakasv aeglustunud vaatamata tööjõu puudusele. Selle taga võib Lõhmuste sõnul olla nii alampalga varasemast mõõdukam tõus kui ka tulumaksureformi mõju, mis suurendas tulumaksujärgset sissetulekut enam just keskmisest madalama töötasuga inimeste puhul. Kokkuvõttes tähendab see, et madalama palgaga töötajate sissetulekute kasv on majanduse keskmisest kiirem tulumaksukoormuse vähendamise tõttu, kuigi brutopalga ehk maksueelse palga kasv on aeglane.
"Majanduskasvu aeglustumise jätkudes võib oodata ka palgakasvu aeglustumist, kuigi suvekuudel võime näha statistilist palgakasvu kiirenemist puhkusetasude väljamaksete nihkumise tõttu," ütles Lõhmuste. "Kuigi tööealise rahvastiku vähenemine jätkub, võib tööjõupuudust leevendada juuli keskpaigast rakendunud välismaalaste seaduse muudatus, mis lubab lühiajalise töötamise korral Eestis viibida kuni aasta senise üheksa kuu asemel."
Seotud lood
Tänavu tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja tuleval aastal umbes 6% ning kiire palgakasv jätkub - kuid tarbimine on sellest hoolimata mõõdukas.
Keskmine brutokuupalk oli II kvartalis 1321 eurot, see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet.
Viimaste aastate jooksul on Eesti palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud, palgakasvu aeglustumine aga võib jääda ajutiseks, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Tänavuse teise kvartali mediaanväljamakse 1014 eurot, teatas maksu- ja tolliamet. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes mediaan 57 euro võrra ehk 957 eurolt 1014 euroni.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.