Tarbijate kiire palgakasv ei jõua kaupmeesteni

Palgakasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks on kõrgem võrdlusbaas aasta tagasi, kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutopalk teises kvartalis 1321 euroni, kerkides aastaga 6,4% protsenti.

Palgad tõusid kõikidel tegevusaladel, v.a halduses. Suurematest majandusharudest oli palgakasv teises kvartalis kiirem kaubanduses, kus oli esimeses kvartalis ligi kaks tuhat täitmata ametikohta. Rahvusvahelisele hinnakonkurentsile otseselt avatud tööstuses on palgakasv keskmisest aeglasem.

Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

Kiire majanduskasv on toonud kaasa suurema nõudluse tööjõu järele. Samas on rakendamata tööjõuressurssi turul järjest vähem. Tööjõupuudus süveneb, sest töökäsi vajatakse rohkem, kui on turul pakkuda. Seetõttu püsib palgakasv kiire ka edaspidi. Sel aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%.

Palgakasvu toetab ka alampalga tõus ning lisatasud. Preemiad moodustasid teises kvartalis tasust olulise osa kaubanduses, kinnisvaras, finants- ja IT valdkonnas.

Majapidamiste hea olukord

Palgatöötajate ostujõud tõusis esimesel poolaastal aastatagusega võrreldes umbes kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Netopalka kergitas lisaks hoogsale brutopalga kasvule tulumaksureform. Maksuameti andmed palgagruppide kohta aasta esimesel poolel näitavad, et tulumaksureform võis alandada brutopalga kasvu madalamatel palgatasemetel (kes maksureformist võitsid) ja kiirendada brutopalga kasvu neil, kes reformist kaotasid.

Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on konjunktuuriinstituudi andmeil parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset. Üle poolte peredest suudavad instituudi andmetel säästa.

Tarbimine püsib mõõdukas

Aastaga kümnendiku võrra kerkinud reaalpalk jaemüügi numbrites ei avaldu. Jaemüügi maht oli esimesel poolaastal umbes samal tasemel kui aasta tagasi. Välismaal tehtud ostud kasvavad samuti tagasihoidlikult – Eesti Panga andmetel kulutasid Eesti turistid välismaal teises kvartalis vaid 10 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Tagasihoidlikul tarbimisel on ilmselt mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Viimane võib tähendada tarbimise hoogustumist järgmisel aastal.

Tarbimise kasv paistab tagasihoidlik ka pikemas perspektiivis. Kui hinnatõusuga korrigeeritud netopalk on eelmise majandustsükli tipuga võrreldes kasvanud ligi poole võrra, siis majapidamiste tarbimise maht on statistikaameti andmetel umbes sama kui 11 aastat tagasi.