Danske rahapesu on seni arvatust kardetavasti kordades suurem

Tegemist on Danske panga enda tellitud raportiga, mille koostas konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga sai Briti majandusleht Financial Times tutvuda.

Raporti järeldused tekitavad hulga küsimusi selle kohta, mida teadis toimuvast Danske juhtkond, millal sellest teada saadi ning kui suur hulk raha läbi väikese Eesti filiaali ikkagi liikus.Skandaalsed tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ning raporti järgi oli kõrgperioodiks 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaali mitteresidentidest klientide hoiused ulatusid ligi 30 miljardi dollarini. Tol aastal tehti ligi 80 000 tehingut, vahendab FT sõltumatu uurimise tulemusi.Täna täpselt aasta eest avaldas Äripäev esimesed lood Danske rahapesuskandaalist, mis võitsid ka Bonnieri preemia. Uus jahmatus"See on sellise väikese filiaali kohta tõesti jahmatav summa. Niisugust rahaliikumist ei saa olla ilma, et see küsimusi tekitaks," nentis väljaandega rääkinud uurimisega seotud allikas.

Kuigi kõik vaatlusalused tehingud polnud kahtlased, on pangal kohustus olla ise veendunud ja selgitada ka pangandusjärelevalvele, et teda ei kasutata ära rahapesuks ning et tal on musta raha tuvastamiseks piisavalt tugev kontrollmehhanism, märgib väljaanne.

"Me suhtume sellesse teemasse väga tõsiselt ja see on ka põhjus, miks me oleme algatanud põhjalikud juurdlused," kommenteeris Danske nõukogu esimees Ole Andresen. "Oleme keskendunud tervikpildi saamisele ja on kõigi huvides, et järeldusi tehakse kinnitatud faktide, mitte kontekstist rebitud infokildude põhjal."

Andresen lisas, et Danske on raportite lõpetamise faasis, kuid juba praegu on selge, et mitteresidentide portfoolioga seotud probleemid olid suuremad, kui nad eeldasid. 

Tulekul kaks panga enda raportit

Seni on arvatud, et 9 aasta jooksul liikus läbi Eesti filiaali kokku 3,9 miljardit kahtlast dollarit. Kuid suurinvestor ja Kremli kriitikuna tuntud Bill Browder ning Taani ajaleht Berlingske teatasid juulis, et summa võib olla suurem, umbes 8,3 miljardit dollarit. Toona tunnistas ka Danske, et lõplik summa võib olla "mõnevõrra suurem".

Viimased viis aastat Danske tegevjuht olnud Thomas Borgen vastutas 2009-2012 rahvusvahelise panganduse, sealhulgas ka Eesti filiaali eest. Nüüd on tekkinud küsimus, kas ta oli teadlik, kui suured summad Eesti filiaali kaudu liikusid ja mida ta tegi selle protsessi uurimiseks.

Promontory Financiali raport väidab, et pärast 2013. aastat hakkasid summad väiksemaks muutuma - eriti kiires tempos siis, kui asja vastu hakkas huvi tundma Eesti Finantsinspektsioon, kes leidis 2014. aastal, et pangas on rikutud suures mahus, raskelt ja süsteemselt rahapesuvastaseid reegleid. Kontrollorgan nõudis Danske Eesti filiaalilt mitteresidentide teenindamise piiramist.

Danske Bank peaks sel kuul avaldama kaks rahapesuskandaali teemalist raportit: üks kahtlaste tehingute detailide ja teine järelevalve kohta.