Toetus digimaksule väheneb

Viimastel valimistel seisid Saksa sotsiaaldemokraadid veel digimaksu kindla kehtestamise eest. Kuid nüüd hoiatab sotside rahandusminister Olaf Scholz "digiettevõtete demoniseerimise eest", kirjutab Bild.

Probleem on selles, et suured tehnoloogiahiiud nagu Apple, Amazon või Alphabet on oma maksude optimeerimisel liiga osavad. Euroopa Komisjoni andmetest selgub, et digifirmade keskmine maksumäär on olnud 9,5 protsenti. Traditsioonilised ettevõtted maksavad samal ajal 23,2 protsenti. Lahendusena nähakse üleeuroopalise maksu kehtestamist.

Bildi kätte sattunud salastatud paberist selgub, et Scholzi seisukohad on selle suhtes oluliselt pehmenenud. "Avalikkuse ees sageli väljendatud väide nagu Google, Apple, Facebook või Amazon ei maksaks oma tegevuselt makse, ei ole enam pädev," seisab dokumendis.

Veel aprillis väljendas Scholz digimaksule toetust. Kuid nüüd on toetus maksule vähenemas ka teiste ELi riikide rahandusministrite seas, kes kardavad, et USA võiks digimaksu tõlgendada sammuna kaubandussõjas ning veelgi karmistada oma protektsionistlikke meetmeid, kirjutab Bild. USA valitsus on Euroopat hoiatanud sektoripõhise maksu eest juba aasta algusest saadik.

Digimaksu teema on laual ka nädalavahetusel toimuval mitteametlikul rahandusministrite kohtumisel Viinis. Kohtumise viimase teemana on kavas rääkida Euroopa Komisjoni ettepanekutest digimajanduse paremast maksustamise ning ajutise digimaksu kehtestamise kohta, teatas ELi eestseisja Austria.

Reutersi andmetel plaanib Austria toetada ettepanekut, mille järgi võiks maksustada suuri digiettevõtteid kolmeprotsendilise maksuga käibelt. Loota globaalsele kokkuleppele hävitaks vahepeal täielikult maksubaasi ning paneks rohkem riike astuma ühepoolseid samme, hoiatati Reutersi kätte sattunud dokumendis.

Austria tahab saada ajutisele maksule jah-sõnad kokku juba aasta lõpuks. Võimaliku vastuseisu vähendamiseks kavatseb Austria rahandusminister teha ettepaneku kehtestada ajutine käibepõhine maks ainult reklaamimüügile ning jätta kõrvale komisjoni ettepanek kasutajaandmete müügist saadava raha maksustamisele.

Võib arvata, et kõige kõvemini seisavad plaanile vastu väiksemad riigid nagu Iirimaa ja Luksemburg, mis on kohalike maksuerisuste abil Ameerika hiidude Euroopas tegutsemisest ka rohkelt tulu saanud.

Samal ajal on suuremad riigid nagu Prantsusmaa ja Itaalia jälle mures maksubaasi erodeerumise pärast, sest on kaotanud miljoneid eurosid maksutulu. Itaalia ongi juba ettevõttelt ettevõttele tehtavad digitaalsed teenused nüüd maksustanud.

Laiemalt on Google’i ja Facebooki maksuvaba ülemvõim mõjutanud ka meedia tegevust kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. Eesti Meedia juht Sven Nuutmann ütles hiljutises intervjuus Äripäeva väljaandele Best Marketing, et aitaks isegi internetihiidudele nullmaksu kehtestamisest, sest siis saaks vähemalt deklareerimise kaudu teada summad, mis Eestist välja liiguvad.

Euroopa Komisjon avalikustas märtsikuus ajutise digimaksu plaani, kus maksutulu saaksid need riigid, kus kasutajad asuvad ja maksustamisele kuuluksid ettevõtted, kelle ülemaailmne aastatulu on vähemalt 750 miljonit eurot ja ELis 50 miljonit eurot.

See oleks esimene samm üldiste maksupõhimõtete ümber tegemiseks viisil, mis tagaks maksude laekumise riigis, kus toimub tegevus, mitte seal, kuhu ettevõte oma piirkondliku kontori on registreerinud, mis Euroopas on tavaliselt väga soodsa maksurežiimiga Iirimaal.

Komisjoni ettepanek puudutaks ligikaudu 200 ettevõttet ning see võiks Euroopa Liidu tasemel tuua sisse kuni 5 miljardit eurot.