Kai Realo: töötajad vajavad vabadust

Kai Realo sõnul muudaks tööandjate elu lihtsamaks praegu juba eelnõu vormis olev seaduseelnõu, mis muudab töölepingu paindlikumaks. “See surve ei tule enam tööandjatelt, vaid see tuleb tegelikult töötajatelt. Inimesed ei taha ennast siduda, nad tahavad olla paindlikumad oma töösuhtes,” rääkis Realo.

Realo sõnul võiks paindlikum olla näiteks see, kuidas sätestab tööleping nõutud töötundide arvu. Ta märkis, et tegelikult on inimesi, kes tahaksid töötada oma muu töö või harrastuse kõrvalt tunduvalt paindlikumalt. “Nad tahaksid võib-olla teha ainult neid tunde, mida on kellelgi hädavajadus teha. Nad on valmis tulema näiteks kõne peale ja tegema ainult ühe vahetuse kuus, aga praegune tööseadusandlus seda väga paindlikult ei võimalda teha.”

Realo sõnul on saanud värbamine nende ettevõttes igapäeva osaks, sest töötajad pidevalt tulevad ja lähevad. Kuna inimesed lahkuvad töölt päevapealt, et leida paremaid variante, tuleb tema sõnutsi pidevalt uusi töötajaid välja õpetada ja võimaldada neil sisse elada.

Tööandjate manifestis kordas tööandjate keskliit oma nelja aasta tagust ettepanekut: kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu, seisab manifestis. Realo sõnul ei pruugi olla kõrghariduse tasulisus või mittetasulisus kõige olulisem osa haridusest tulenevate probleemide lahendamiseks.

„Me koolitame järjest vähem noori, kes saavad hiljem minna õppima näiteks inseneriks, sest nad valivad endale juba koolis lihtsama matemaatika. Ühel hetkel meil lihtsalt puuduvad inimesed, kes olekski võimelised töötama selle kaasaegse tehnoloogiaga, mille poole me nii püüdleme, et teha tööd vähem ressursimahukaks,” nentis Realo. Seega oleks Realo sõnul vaja noori toetada, et nad valiksid erialaks midagi muud kui klassikalist ärijuhtimist.

Tööandjate keskliit soovitas noori suunata ka kutsekooli. Realo hinnangul on kutsekooli minek kinni selle kehvas kuvandis. Ta märkis, et enamikus arenenud riikides on kutseharidus väga hea kuvandiga, sest see annab käegakatsutava hariduse ja ameti, mida saab teha terve elu. “Eestis millegipärast arvatakse, et kui sa tõesti oled nii loll, et ei saa ülikooli minna, siis lähed kutsekooli. Tegelikult saad sa ülikooliharidusega hariduse, aga ei pruugi saada ametit.” Realo sõnul oleks ametikooli propageerimine noorte seas ja ühiskonnas väga oluline.

Realo rõhutas, et valitsuse kiiresti reageerimine ei ole praegu oluline. Ta sõnas, et viimastel aastatel on tehtud palju kiireid otsuseid, kuid praegu oleks vaja, et valitsus ja riigikogu vaataksid tulevikku ning astuksid samme selleks, et vastuvõetavad otsused oleksid jätkusuutlikud.