Majanduseksperdid: ühisrahastust ei tohi ülereguleerimisega tappa

„Meie noorel ja õhukesel kapitaliturul on olnud tegelikult hea aasta, aga ma ei ütleks, et selle infrastruktuur oleks kuidagi eriti hästi arenenud. See on nagu lennuühendustega – need ei teki iseenesest, vaid need tuleb luua. Riik peab ka kapitalituru arenguks teadlikult asju ära tegema,“ rääkis Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja Redgate Capitali korraldatud arutelul.

Kapitalituru elavdamiseks peaks majandusekspertide sõnul tulema börsile järgmised riigiettevõtted, pensionifondid peaksid investeerima Eestisse rohkem raha ja siis hakkaksid ka eraisikud oma sääste investeeringutesse suunama.

Majandusspetsialistide sõnul segavad aga kapitalituru arengut liigsed regulatsioonid. „Kui sa lähed investeerima, siis sa ju lähedki riskima. Inimestelt ei tohiks ära võtta võimalust riskimiseks. Mulle hetkel tundub, et selle pendliga on valesse serva liigutud,“ lausus SEB privaatpanganduse Peeter Koppel, viidates Euroopast tulevatele nõuetele.

Põldoja sõnul leiavad nutikad idufirmad regulatsioonide vahel aknaid. Ta tõi näiteks autopesuteenust pakkuva ettevõtte UpSteam, mis kogus idufirmade börsil Funderbeam kerge vaevaga üle 300 000 euro. „Peaksime vaatama riigi poolt, et neid aknaid avada ka börsile. Börs on siiski hea keskkond, kust raha võtta ja kuhu panna, sest seal on vead juba läbi tehtud ja kord parem,“ lausus Põldoja.

Koppeli sõnul saavad aga kriisi korral uued rahastamiskeskkonnad kõige suurema löögi. „Selle tagajärg on ilmselt see, et regulatiivne poomisköis ümber kaela tõmmatakse tugevasti koomale,“ lausus ta.

Ka Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et just uute platvormide ja ühisrahastuse risk on see, et kui lõpuks esimesed kahjumid tulevad, võib tulla palju uusi regulatsioone. Sellega peaks Mülleri arvates jääma mõistlikkuse piiresse ja inimeste jaoks säilima võimalus riskida. „Seal võiks olla selgem raamistik kui täna, et inimestele jagataks rohkem informatsiooni selle kohta, milliseid riske nad võtavad. Kuid ülejäänu peaks jääma inimeste otsustada,“ arvas ka Müller, lisades, et juba praegu on mitmed riigid läinud regulatsioonidega liiga kaugele.

Põldoja hinnangul on meil viimasel ajal kapitalituru alumise otsa infrastruktuur väga hästi arenenud ehk ingelinvestoreid ja idufirmadesse investeerivaid fonde meil jagub. Küll aga napib erakapitali investeerimisfonde, mis parandaks kapitali kättesaadavust keskmise suurusega küpsetele ettevõtetele ja hilisema kasvufaasi idufirmadele. „Suuremad saavad rahale ligi, aga keskmise suurusega ettevõtetel on raha kaasamiseks vähe võimalusi. Seda just omakapitali mõttes,“ märkis Põldoja.

Ka Mülleri sõnul peab toimima saama terve kapitaliturgude ahela ehk ingelinvestoritest kuni börsini välja. Börs ongi lõpuks see koht, kuhu erakapitalifondide omanikud saavad exitit teha, põhjendas ta.

Pocopay kaasasutaja ja ekspankur Indrek Neivelti sõnul on aga börsile keskendumine liiga 90ndates kinni olemine. „Tegeleda tuleks mitte minevikuga, mis on minu jaoks Tallinna börs, vaid tulevikuga, mis on Funderbeam. Seal tulevad kindlasti tagasilöögid, aga peame liikuma edasi,“ lausus ta. Lisaks tuleks Neivelti sõnul tegeleda sellega, et välismaale laienenud idufirmad oma peakontorid Eestis hoiaksid.

Peeter Koppeli sõnul aitaks kapitaliturgude arengule kaasa see, kui turul oleks suure likviidsusega börsifirmasid, millest huvituksid nii välismaised kui ka kohalikud investorid. Näiteks nagu kunagi oli Hansapank. Koppeli sõnul peaks riik viima ettevõtteid börsile ja andma kohalikele investoritele parema võimaluse neisse investeerida. Näiteks võiks börsil olla Omniva või Eesti Energia, märkis Koppel.

Teisalt annaks see Koppeli sõnul ka inimestele võimaluse oma sääste investeerida ja praegusest heast majanduskasvust osa saada. Samuti ei näe Koppel põhjust, miks viia börsile vaid 30% aktsiatest nagu näiteks Tallinna Sadamaga tehti. „Kui on otsus erastada, siis erasta juba kõik ära,“ märkis Koppel, kelle sõnul peaks lõviosa jaotatama just kohalikele investoritele.

Neivelti sõnul ei pruugi aga riigifirmade börsile viimine olla kõige parem eesmärk. Ta tõi näiteks Tallinna Sadama, mille aktsia pole tema sõnul likviidne. „Kui tahad 20 000 euro eest aktsiaid osta, siis higistad nädal aega,“ lausus ta. „Mis selle asja mõte siis ikkagi oli? 25% jagasime lihtsalt välismaistele fondidele.“

Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja arvates aitaks aga riigifirmade börsile viimine muuta nende juhtimist läbipaistvamaks ja paremaks.

Eesti kapitaliturul on kõige suuremad tegijad pensionifondid, mille maht küündib juba üle nelja miljardi euro. Majandusekspertide sõnul võiks sellest oluliselt suurem osa voolata kohalikule turule.

Neivelti vaidles sellele vastu, öeldes, et Eesti investeeringud annavad pensionikogujatele liiga vähe tootlust ja sellegi söövad ära kõrged valitsemistasud. See pole inimeste suhtes õiglane, märkis Neivelt.

Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul tuleb arvestada, et Eestisse investeerimine ongi kallim, kui maailma indeksfondidesse raha laiali jagamine, ja seega ei saa oodata pensionifondidelt ülimadalaid valitsemistasusid.

Kui aga tahta, et pensionifondid investeeriksid Eestisse märgatavaid summasid, tuleks Tamla kinnitusel emiteerida riigivõlakirju. „Pensionifondi seisukohalt pole see väga mõistlik investeering, sest tootlus on nullimäng. Seega oleks see kõige vildakam tee,“ arvas Tamla. Küll võiks Eesti riik Tamla sõnul mõelda sellele, kuidas kaasata pensionifondide investeeringuid suurtesse infrastruktuuri projektidesse, mille rahastus Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil paratamatult kahaneb.

„Üldiselt, kui pensionifondid Eestisse rohkem raha investeerivad, tuleb siia ka rohkem välismaiseid investeeringuid,“ märkis Tamla.