Danske skandaalis on suur roll Briti seadustel

Financial Times toob esimeseks näiteks Lantana Trade LLP, mida on seostatud Venemaa presidendi Vladimi Putini lähikondlastega. Just nimelt seostatud, sest hoolimata 2016. aastal kehtestatud tegelike kasusaajate avalikustamise seadusest ei ole selliste täisühingute puhul enamasti teada ei omanikke ega tegelikke kasusaajaid.

Danske skandaal on uuesti pannud küsima, kas Suurbritannia valitsus tegutseb piisavalt selle nimel, et Londoni mainet ei määriks kahtlus, nagu oleks tegu kogu maailma rahapesukeskusega.

Nii piiratud vastutusega täisühingud (LLP) kui ka Šotimaa piiratud täisühingud (SLP) on nimelt eelistatud vahend raha anonüümselt saata tahtvatele inimestele üle maailma, tõdeb Transparency International UK peaadvokaat Rachel Davies Teka.

Dansket investeerimisfondist Hermitage välja petetud raha pesemises süüdistanud Bill Browderi sõnul on britid rahapesu suhtes silma kinni pigistanud. „Suurbritannias on rahapesu suhtes täiesti ükskõikne suhtumine, nüüd viimasel ajal tekkinud kisa – see ongi lihtsalt kisa,“ ütles ta Briti ärilehele.

Ajavahemikus 2009–2016 kasvas selliste täisühingute arv Suurbritannias enam kui kolm korda, kokku oli neid üle 60 000. Kuigi ametivõimud on möönnud, et neid võivad kasutada ka kurjategijad, on tehtud vähe selliste ühingute tegevuse piiramisel. Tõsi, 500 naela päevas võib teha trahvi siis, kui tegelikke kasusaajaid ei ole avalikustatud, ja see on mõnevõrra pidurdanud uute selliste ettevõtmiste registreerimist.

Korruptsioonivastase võitluse nimel tegutseva Global Witnessi hinnangul aga on viimase kahe aasta jooksul jätnud oma tegelikud kasusaajad registreerimata tervelt pool miljonit Suurbritannia ettevõtet.

Briti äriregistril puudub seevastu võimekus kontrollida nii Suurbritannias registreeritavate ettevõtete tausta kui seda, kas edastatud informatsioon ka tõele vastab, ütles Davies Teka Transparency Internationalist. Siiani on Inglismaal valeinfo edastamise eest süüdistus esitatud ainult ühele ettevõttele.