Signaal TMi tegelik omanik või omanikud on aastaid peitunud Küprosel asuvate firmade taha. Oktoobri lõpuks peavad aga kõik Eesti äriühingud esitama äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta ning Signaali nõukogu esimees Andres Peets lubab, et firma täidab seadust.
- Andres Peets Foto: Andres Haabu
Järgneb katke intervjuust Andres Peetsiga.
Nagu kindlasti teate, tuleb oktoobri lõpuks esitada andmed tegelike kasusaajate kohta…
Jaa, tean ikka.
Kas ka Signaal esitab need andmed?
Absoluutselt, absoluutselt.
Väga hea. Mul oli üks küsimus veel, vaatasin, et Signaali endine omanikfirma (CG Invest OÜ) ja Signaal ühinesid suvel...
Peab paika.
Mis selle käigu taga oli?
Räägiksin hea meelega, kui mul oleks ka kolleegide nõusolek. Paraku, kuna mul seda ei ole, siis ma enda peale seda volitust nii äkitselt ei võta. Aga võite meie poole pöörduda pärast seda, kui oleme need andmed avalikustanud, siis võite küll minu poole pöörduda.
On teil selleks mingi kindel kuupäev…?
Vastavalt seadusele. Mina sellega ei tegele, selle peab avalikustama meie juhatuse esimees Andri Tõnstein. Aga kindlasti peame kinni kõigist tähtaegadest ja oleme seaduskuulekad.
Aga kas te lihtsalt niisama ei taha öelda praegu, kes on tegelik kasusaaja Signaalis?
Nagu enne ütlesin, ei saa. Asi ei ole tahtmises, vaid ma tahan olla korrektne oma kolleegide vastu ja kuna sellist volitust pole mulle antud...
Täna on reede... Kui ma teile esmaspäeval uuesti helistaksin?
Olen kahjuks ise esmaspäeval välismaal tööasjus, olen tagasi alles kolmapäeval.
Signaali omanikud. Tallinna linna kauane partner, miljonite eurode väärtuses hankeid võitnud Signaal on varjanud oma tõelisi omanikke alates 2008. aastast, kui praegu ettevõtte nõukogus istuv Andres Peets firma maha müüs ja uus omanik offshore-auku kadus. Näiteks eelmisel aastal võitis Signaal järgmiseks viieks aastaks kogu Tallinnas liiklusmärkide, fooride ja teekattemärgistuste paigaldamise-hooldamise hanke, mille maht on linna transpordiameti hinnangul 5-8,5 miljonit eurot.
Seotud lood
Äriregistris toimuv on täiesti jabur – tegelike kasusaajate esitamise nõue sellisel kujul on massiline bürokraatlik koormus, millel pole mingit mõtet, rääkisid BaltCapi partner Kristjan Kalda ja EllexRaidla partner Sven Papp Äripäeva raadiosaates "Isemajandav Eesti".
Advokaadid kirjeldavad tegelike kasusaajate esitamise nõuet, mille tähtaeg kukub oktoobri lõpus, kui jaburat reeglit, mis toob palju bürokraatiat. Ettevõtjad ise jäävad vaoshoitumaks ja lubavad tähtajaks asja endale selgeks teha.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”