Tegelike kasusaajate kibedad päevad

Tegelike kasusaajate esitamise nõue tekitab piisavalt probleeme, et peavalu põhjustada, rääkis advokaadibüroo Ellex Raidla partner vandeadvokaat Ermo Kosk.

Kosk ütles, et üks probleemseimaid ettevõtete gruppe on välismaised börsifirmad, millel on Eestis tütarettevõte. “Nende puhul peavad juhatuse liikmed esitama Eesti ettevõtjaportaalis andmeid, kuigi neil pole juba tehniliselt sellele portaalile ligipääsu,” rääkis Kosk. “Nad peavad siis volitustega siinsete advokaadibüroode ja notarite vahendusel püüdma andmeid esitada.”

Saksa börsiettevõtte Heidelberg Tsement tütarettevõtte Kunda Nordic Tsement juhatuse liige Meelis Einstein tunnistas, et tema ettevõte pole suutnud veel tegelikke kasusaajaid deklareerida. “Ega seal midagi väga keerulist ei ole, sest nii nagu mina aru saan, siis me peame tegelike kasusaajatena märkima emafirma juhatuse liikmed,” sõnas Einstein, kes tunnistas, et peab selles küsimuses veel juristidega konsulteerima. “Juhatusse koondub kaasusaajate ring, sest igaüks võib osta Heidelbergi aktsiaid ja me ei saa ju iga aktsionäri juurde minna,” ütles Einstein.

Ettevõtja arvates uus nõue kindlasti mingit selgust toob, kuid millised on kaardistamise tegelikud tulemused, näitab alles aeg. “Nende asjadega on ikka nii, et vahel tahetakse parimat, kuid välja kukub nagu alati,” ütles Kunda Nordic Tsemendi juhatuse liige. Einstein oli kindel, et kõige suurem võitja on kindlasti maksuamet, aga milline saab olema lisandväärtus ettevõtjate jaoks, on Einsteini hinnangul ebamäärane.

Börsifirma Playtechi juhatuse liikme ja pearaamatupidaja Lauri Kikerpilli sõnul Playtech Estonia alles tegeleb tegelike kasusaajate nimistu koostamisega. Kuigi Kikerpilli hinnangul võiks bürokraatlike andmete kogumiseks alati rohkem aega anda, ei oska ta välja tuua andmete kogumisel tekkinud probleeme. “See on alati suhteline, sest kui meie arvame, et probleeme pole, siis ei tähenda see seda, et riigi arvates meil probleeme pole,” selgitas Kikerpill. Tema väitel on tegemist nii uue nõudega, et keegi ei oska praegu öelda, kuidas uue kohustuse täitmine päriselt läheb.

Norra börsifirma Orkla tütarettevõtte Orkla Eesti ASi juhatuse esimees Kaido Kaare ütles, et otseselt peavalu see nõue siinsele juhatusele valmistanud ei ole. “Kuna me oleme börsiettevõte, siis peame selle teemaga kindlasti tegelema. Oleme juhised saanud, katsume nüüd nende järgi edasi tegutseda,” märkis Kaare, kelle käe all tegutsevad Eestis nii magusatootja Kalev kui ka Põltsamaa Felix. Küsimusele, kas välismaalt on andmeid raske kätte saada, vastas Kaare, et nende firma jaoks mitte.

Teine grupp, kellel vandeadvokaat Ermo Kose sõnul on keeruline tegelikke kasusaajaid esitada, on investeerimisfondid, mille omanike struktuur on keeruline ja kus tekib küsimus, millise ühingu juhatuse andmed tuleks üldse esitada.

Erakapitalifondi Livonia üks kaasasutajaid Kaido Veske sõnas, et tegelike kasusaajate esitamine pole fondi jaoks probleem olnud ning kasusaajate nimistu on juba ka esitatud. “Mina selles peavalu ei näe, meil on suhteliselt läbipaistev kasusaajate ring. Meil on neli partnerit ja kuus maailmatasemel investorit fondis, kelle kohta pikalt küsimusi ei küsita,” ütles Veske. “Kindlasti küsitakse rohkem küsimusi, aga kui vastad, siis saadakse hakkama,” täpsustas ta.

Kummaline olevat Kose sõnul ka riigiettevõtete kasusaajate esitamine, kelleks on ministrid. “Veidi naljakas see on, aga eks Eesti ministrid peavad meie seadusi järgima. Küll on asi problemaatiline näiteks India riigi osalusega firmadega – kuidas saada kätte ja esitada näiteks nende andmeid?” rääkis Kosk.

Advokaadi kinnitusel on probleeme ka MTÜdel, millel aga polegi kasusaajaid. Sel juhul tuleb esitada juhatuse liikmete andmed, märkis Kosk.

Kose sõnul peavad ettevõtted lähtuma rahandusministeeriumi juhendist, mis aga tõlgendab kehtivat seadust palju laiemalt. “Mina näen, et kui äriühingul kontrollivat isikut pole või teda ei ole võimalik tuvastada, siis neid andmeid esitama ei peaks. Juhend nõuab seda ikkagi,” rääkis ta. Kose arvates võiks olla võimalik lisada märge, et tegelikku kasusaajat tõesti ei ole.

“Teiseks, kui on vaja juhtorgani andmeid, siis seaduse järgi peaks esitama kõrgeima juhtkonna ehk nõukogu liikmete andmed. Või kui nõukogu pole, siis juhatuse omad. Juhendi järgi peab aga esitama nii juhatuse kui ka nõukogu andmed,” loetles Kosk ettevõtjate muresid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab ühinguid ja sihtasutusi avaldama oma tegelikke kasusaajaid. Asutatavad ühingud teatavad oma tegelikud kasusaajad asutamisel ning nende jaoks algas see kohustus septembri algusega. Olemasolevatel ühingutel on andmete teatamiseks aega kuni 31.10.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab ühingus suuremat osalust kui 25 protsenti või kontrollib ühingut kaudselt – kontrollib teiste ühingute kaudu, kui üle 25protsendiline osalus on sama füüsilise isiku kontrolli all. Ilma sellist osalust omamata saab isiku lugeda tegelikuks kasusaajaks, kui ta muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu alusel) kontrollib ühingu otsustusprotsesse, näiteks juhtorganite määramist. Tegelik kasusaaja on kõrgema juhtorgani liige, kui tegeliku kasusaaja tuvastamine ei ole võimalik ning kõik võimalused on järele proovitud.

Kohustust avaldada tegelikud kasusaajad ei ole erandina korteriühistutel, hooneühistutel, piiratud hulgal sihtasutustel ja börsiettevõtetel (erand ei kehti nende tütarühingute kohta).