Eesti piiriülesed maksed pole erakordselt suured

Vastuseks Bloombergist alguse saanud uudistevoole, mille järgi pole Danske võimalike kahtlaste tehingute 200 miljardi eurone maht midagi võrreldes pea 900 miljardi euroga, mis on siis Eesti kommertspankade piiriüleste maksete koguväärtus perioodil 2008–2015, märgib Eesti Pank, et see ületas Eesti riigi SKPd 3,1 korda, mis on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga ning on väiksem kui Saksamaa oma.

"Eestit "läbinud" välismaise raha hulka kirjeldades on eksitav kokku liita Eestisse laekunud ja siinsetest pankadest välja kantud summad. Isegi kui mõni Eesti panka kantud rahapesuriskiga euro kantakse edasi välisriigi panka, on endiselt tegemist ühe euroga, millest ei saa kahes suunas liikuvaid ülekandeid liites kaks kahtlast eurot. Selle loogika vastu on eksinud pea kõik viimase aja kommentaarid, milles on Eesti panganduse rahapesuriske kirjeldatud," teatas keskpank ning lisas, et piiriülene arveldamine moodustab lahutamatu osa majandusest, mistõttu ei saa pidada kahtlaseks kõiki Eesti panku läbinud piiriüleseid makseid.

Keskpanga koostatud kokkuvõttest selgub veel, et märkimisväärne erinevus on Eesti piiriüleste maksete osakaalu ja nende riikide oma vahel, mille pangandust on kahtlustatud idasuunaliste rahavoogude juhtimises. Näiteks Malta SKPd ületasid piiriülesed maksed samal perioodil 14 korda, Küprose majandust 11,6 korda ning Läti SKPd 6,9 korda, selgub keskpanga edastatud kokkuvõttest.

Eesti kommertspankade poolt 2008.–2015. aastal tehtud piiriüleste kliendimaksete koguväärtus on laekuvate maksete puhul 441 miljardit eurot ning Eesti pankadest välisriikide pankadesse tehtud maksete puhul 446 miljardit eurot.

See summa sisaldab kõigi Eesti pankade klientide poolt kaupade ja teenuste ostu ja müügiga seoses tehtud piirüleseid arveldusi, aga ka finantstehinguid, nagu väärtpaberite või osaluste ost ja müük, laenuülekanded või Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud rahakanded.

Kogusummad sisaldavad muu hulgas ülekandeid, mille kumbki pool ei ole Eesti isik. Neil puhkudel liigub raha mitteresidendi kontolt välisriigi pangas mõnele mitteresidendist kliendi Eesti kommertspangas avatud kontole või vastupidi.

Selliste tehingute täpset summat ei oska keskpank öelda, kuna kogume maksestatistikat Euroopa Liidus ühtselt kokkulepitud kujul, see statistika aga ei sisalda teavet klientide residentsuse kohta.

Seda, kui suur osa Eesti või mõne teise riigi pankade kaudu tehtud ülekannetest on olnud kahtlast päritolu või rahapesuriskiga, on keskpanga hinnangul võimatu täpselt öelda. Selleks tuleks koostada terviklik audit, teha kõigi pangaklientide kohta taustakontroll ja uurida tehingute üksikasju.

Eesti Pank märgib ka, et just seetõttu tõstsid ka näiteks Danske panga tehinguid hinnanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle eksperdid esile vaid 15 000 välisriikidega seotud kliendi poolt 2007.–2015. aastal tehtud 9,5 miljonit makset, mille koguväärtus oli 200 miljardit eurot, ilma et nad oleksid suutnud täpsustada, kui suur osa neist ülekannetest võis tegelikult olla seotud rahapesuga.