Maksuvõlaga skeemitanud toitlustaja astus kõrvale

Veel hiljaaegu ütles KLP Toit OÜ juht Jüri Peetson Äripäevale, et praeguse seisuga pole lepingute täitmisega probleeme ning ta hindab ettevõtte tegevust jätkusuutlikuks.

Äripäev kirjutas möödunud nädalal loo ettevõttest KLP Toit, kes on suutnud oma paisuvat maksuvõlga õigel ajal ajatada, saades sellega õiguse osaleda riigihangetel ning neid ka võita. Möödunud aasta 1. septembril jõustunud riigihankeseaduse muudatus näeb ette, et hankes osalema kvalifitseeritakse ka ettevõte, kes on oma maksuvõlga ajatanud. Nüüd ei oma enam tähtsust, kui pikalt võlga ajatatakse. Varem võis ajatatud maksuvõlaga ettevõtja osaleda riigihankel juhul, kui ajatamise periood ei ületanud kuut kuud või oli ajatamine täies ulatuses tagatud.

Mullu novembris toimunud hanke ajal oli KLP Toit OÜ-l maksuvõlg riigi ees üle 280 000 euro, tänavu juunis toimunud hanke ajal aga juba üle 320 000 euro. Praeguseks on see paisunud 343 000 euroni, millest rohkem kui 142 000 moodustab sotsiaalmaks.

Möödunud aastal oli firma käive aga 2,7 miljonit eurot. Kahe hanke koguväärtus oli enam kui 200 000 eurot.

Viimsi vallavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Ermo Mäeots sõnas täna Delfile antud intervjuus, et initsiatiiv teenusest loobumiseks ei tulnud mitte vallavalitsuselt, vaid ettevõttelt endalt. „Põhjuseks on minu teada maksuvõlg ja suutmatus teenust osutada,“ sõnas Mäeots Delfile. Niisamuti kinnitas Mäeots, et tegemist on erandliku juhtumiga ning kindlasti ei osatud seda ette näha.

Ermo Mäeotsa sõnul jätkub laste toitlustamine ning vald üritab KLP Toit OÜ töötajatega sõlmida töölepingud, et toitlustus saaks edasi toimida kuni uue ettevõtte leidmiseni.

Viimsi kooli lapsevanematele saadeti kiri, milles nenditi, et leping toitlustajaga on üles öeldud ning ka kooli puhvet jääb mõneks ajaks suletuks.

Eelmisel nädalal rääkis KLP Toit OÜ juht Jüri Peetson Äripäevale, et võlast püütakse vabaneda. „Maksud on maksmiseks. Lepitakse kokku plaanid, kui on eksitud, tehakse uued plaanid,“ vastas Peetson küsimusele, miks võlg väheneda ei taha ja kas tehtud plaanid ei kipu töötama. „Aga samas pole ta ka suurenenud. See on päris hea tulemus ettevõttel, mis maksab umbes 60 000 eurot makse kuus. Raske tööga plaanime võlast lahti saada. Kõhtu sees hoides, pidevalt tegutsedes.“

Eelmisel aastal samal ajal oli ettevõtte maksuvõlg veel pisut üle 200 000 euro ja võlg on sellest saati kasvanud.

Küsimusele, kas tegu pole siiski väga suure võlaga, vastas Peetson siis: „On suur võlg, tunnistan. Omakapitali suurendamine on igal juhul plaanis. Vajalikud meetmed on tarvitusele võetud.“ Ta lisas, et ettevõttel on võla vähendamiseks kindel plaan. „75 töötajaga ettevõttel ei saa olla juhuslikku plaani,“ teab ta.

Millal võlg jõudsalt vähenema hakkab? „Nii nagu haiguse puhulgi, on eelkõige vaja kannatanu olukorda hinnata, määrata diagnoos ja alles siis alustada raviga või oodata lihtsalt loomulikku palaviku alanemist,“ tõi Peetson paralleeli hoopis meditsiiniga.

Peetson tõdes, et ajatamine on üks paljudest võimalustest, et ettevõte saaks läbi viia oma protsessides ja tegevustes muutused, et tegevustega jätkusuutlikult edasi minna. „Maksuvõla sordiini all hoidmine ei anna ärile ja ettevõttele mitte midagi. Võlg ei kao ei kao, intress tiksub. Kohustused jäävad. Ettevõtluse eesmärk on majandada jätkusuutlikust ja kasumlikult ja ettesattuvast kriisist väljuda ja edasi töötada. Kas hankega või ilma,“ selgitas Peetson.