Saksa autotööstusel on ainult 50 protsendi suurune ellujäämislootus autotööstuse juhtiva jõuna kümne aasta pärast, ütles ettevõtte tegevjuht Herbert Diess.
- Volkswageni tegevjuht Herbert Diess pekingis uut kontseptautot esitlemas. Foto: Reuters/Scanpix
Osa autotööstusi heidetakse valdkonnast välja, kui nad ei suuda elektriautode toodud muutustega kaasa minna ega suuda vastu seista uutele geopoliitilistele ohtudele, vahendas Reuters Diessi sõnu. „Praegusest seisukohast vaadates hindan Saksamaa autotööstuse võimaluseks 50 : 50 olla maailma juhtivate autotööstuste seas ka kümne aasta pärast,“ ütles ta.
Diessi sõnul on süsinikdioksiidi heitmete vähendamise intensiivsem nõudmine muutumas sõiduautodevastaseks kampaaniaks. „Me kõik oleme harjunud sellega, et meil on Saksamaa suurte autotehaste ja meile teenuste pakkujate ümber õitsvad linnakud, kus inimestele meeldib elada ja töötada, aga see ei pruugi igaveseks nii jääda,“ ütles Diess autööstuse konverentsil Wolfsburgis. “Kui vaadata sellistesse kunagistesse autotööstuse kantsidesse nagu Detroit, Oxford-Cowley või Torino, siis võib näha, mis juhtub linnadega, kui kunagised võimsad korporatsioonid on lahkunud.“
Et vähendada emissioone Euroopas 30 protsenti aastaks 2030, peab Volkswagen suurendama elektriautode tootmist 30 protsendini uute autode müügis, ütles Diess.
Tema sõnul kasvavad süsinikdioksiidi heitmed, mis on kliima soojenemist põhjustava kasvuhooneefekti üks peapõhjusi, Saksamaal aga peamiselt pruunsöel põhineva elektritootmise tõttu.
Siirdumine sisepõlemismootoritelt elektrimootoritele kaotaks Volkswagenis 2020. aastaks 14 000 töökohta ja nõuaks ettevõttesisese komponentide valmistamise täielikku ümberkorraldamist ütles Diess.
Seotud lood
Investoreist, kes minu eelmisel nädalal avaldatud Volkswageni-idee peale tuld võtsid, võis nii mitugi olla segaduses, sest Volkswagenisse investeerimiseks on nimelt päris mitu võimalust.
Porschest saab esimene Saksa autotootja, kes diiselmootoritest täielikult loobub, kirjutab Wall Street Journal.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.