Turvafirmad lubavad jätkuvat hinnatõusu

Turvafirmade teenused on kallinenud juba viimased kaks-kolm aastat, ent tõenäoliselt hinnaralli aina kiireneb. Securitas Eesti ASi juhatuse liige Raimo Heinam tõdes, et uutel läbirääkimistel paistab just mehitatud valve hind tõusvat varasematest aastatest enam.

"Muidu ei ole võimalik leida tööjõudu," ütles ta ja prognoosib klientidele uueks aastaks umbes 10% hinnatõusu.

Turvafirma G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun tõdes Äripäeva Infopanga koostatud konkurentsiraportis, et kuna nii valveteenused kui ka turvasüsteemide paigaldamine on tööjõukesksed tegevused, tõuseb hinnatase nendel teenustel lähiajal märgatavalt. Hinnatõusu kuulutab suisa kaks kolmandikku raporti küsitluses osalenud valdkonna juhtidest.

Heinam ütles, et palka on tõstnud kõik suuremad turvaettevõtted. "Tehnilise valve ja patrullteenuste puhul on tõus väiksem, mehitatud valve puhul suurem. Viimast sõltuvalt miinimumpalga tõusust. Tõusu ei põhjusta vaid miinimumpalga tõus, vaid ka väga suur tööjõupuudus. Turvatöötajatel on väga suured nõudmised," rääkis Heinam.

Hansavalve OÜ juhatuse liige Lauri Päss, kelle sõnul on konkurents turvaturul väga karm, ütles, et kindlasti tõusevad hinnad neile klientidele, kes vajavad mehitatud valvet. "Kus on elektrooniline valve, seal ma väga suurt hinnatõusu ei näe. Palgasurve on päris suur olnud, seepärast on neid hindu korrigeeritud. Suur osa (hinnatõus – toim) on tehtud, ma ei oska öelda, kas see ka jätkub. Me jälgime konkurente," lausus Päss.

Klientide suhtumine hinnatõusu on turvafirmade sõnul seinast seina. Kui Päss ütles, et tema kogemuse põhjal on suhtumine olnud mõistlik, siis Meeskond Security OÜ juhatuse liige Eigo Sõster ütles, et tema on kokku puutunud ka nende ettevõtetega, mis kipuvad "uksi paugutama".

"Osa saab aru, mis Eesti majanduses toimub. Nemad mõistavad. Viisakas kauplemine ja arutelu ja optimaalsus kuuluvad asja juurde. On ka neid, kes ei jaga elukorraldusest midagi," ütles Sõster.

Hinnatõus tulenebki suuresti tööjõust, millest on tugevalt puudus. Sektorit iseloomustab tihe kaadrivahetus ning kuivõrd Eestis on üldine palgatase tõusnud, on see pannud ka turvafirmasid oma palgalehti üle vaatama. Möödunud aastal kerkis võrreldes 2016. aastaga turvafirmade makstav keskmine palk 11,7%, 882 euroni. Kui võtta aluseks toonane Eesti keskmine palk ehk 1221 eurot, jääb see sellele 28% võrra alla.

Tööjõukulud moodustavad sektori ettevõtete käibest keskmiselt 59% ning see on jäänud varasema aastaga võrreldes enam-vähem samale tasemele.

Heinam tõdes, et kogu turvasektor liigub aina kiiremini kaugelt hallatavate teenuste suurenemise poole. "Aina enam otsuseid tehakse kaugelt ja patrulli toega. Selles suunas on liigutud viimased viis aastat väga tugevalt," ütles Heinam. Tema teada on väga paljud ettevõtted loobunud mehitatud valvest ja vahetanud selle tehnilise valve vastu.

Õun märkis, et kuigi turvatehnika turumaht on üle poole väiksem kui valvetegevustel, edeneb turvatehnika majanduskasvu tõttu turg märkimisväärselt. Valvetegevuste turul seevastu unikaalset müüki praktiliselt pole, toimub vaid väheses osas turu ümberjagamine ning turumahu marginaalne edenemine toimub lõviosas teenusehindade kasvu arvel. Päss tõdes, et ta ei usu, et kasv tuleb olemasolevate klientide pealt, samas nentis ta, et kasv uute klientide arvel on pigem aeglane, ent siiski olemas.

Kuigi turvafirmade käibed üldjuhul suurenevad, on kasumlikkus löögi all. Eelmisel aastal oli sektori kogukäive 129 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,3%. Samal ajal vähenes kogukasum 15% võrra, 3,9 miljoni euroni.

Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on turvaettevõtete koondkasum ja –käive aga kasvanud ligi viiendiku võrra.

Suurima müügituluga ettevõte oli mullu G4S Eesti, kus käive suurenes 6,4%, 58 miljoni euroni. Teisel kohal on USS Security 15,5 miljoni euroga ning veidi suurema ehk 7,7% käibekasvuga.

Suurima kukkumisega oli Ehitusturva OÜ, kelle käive kahanes eelmisel aastal veidi enam kui 203 000 euroni varasema miljoni euro pealt.

Turvaettevõtete koondkasum oli 2017. aastal 3,9 miljonit eurot ning varasema aastaga võrreldes kahanes see 15% ehk 0,7 miljoni euro võrra. Ka varasem aasta tõi kaasa sektori koondkasumi vähenemise ning siis ulatus kasumi kahanemine 25%ni. Tõsi, toonane vähenemine tulenes suuresti 2015. aasta erakordselt suurest, ent siiski ühekordsest kasumipaisumisest.

2017. aastal suutis vaid üks ettevõte – G4S Eesti AS – teenida üle miljoni euro ulatuvat kasumit. Täpsemalt ulatus ettevõtte kasum 1,38 miljoni euroni, vähenedes samas varasema aastaga võrreldes pea 124 000 euro võrra. Ettevõte nimetab oma majandusaasta aruandes ära, et kasumi vähenemise on põhjustanud kulude, seal hulgas tööjõukulude jätkuv kasv.

Kõigi nende raskuste juures tundub mõneti kurioosne, et turvafirmasid on viimasel paaril aastal juurde tekkinud. Kui 2016. aastal loodi sektorisse juurde 12 uut ettevõtet, siis möödunud aastal juba 19. Tänavu esimese üheksa kuuga on turvafirmade valdkond juurde saanud kaheksa uut ettevõtet.