Prognoosimatud küttehinnad kergitavad talvel teravalt hindu

Josing rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kuidas tarbijad olid mõni aasta tagasi harjunud olukorraga, kus sissetulekud tõusid, kuid hinnad olid suhteliselt stabiilsed või lausa langustrendis. „Nüüd küll sissetulekud tõusevad, aga sellest osa sööb hinnatõus ära,“ ütles ta. Samas saab tervikuna siiski öelda, et reaalsissetulek tõuseb kiiremini kui hinnatase.

Josing prognoosiks praegu toidukorvi hinnale kerget rahunemist, sest maailmaturu hindades praegu kiireid tõuse näha ei ole.

Liha hind maailmaturul on langenud, või on küll kallis, kuid rohkem tõusuruumi tootel eriti ei ole, tõi Josing näiteid. Suure hinnatõusu on teinud köögiviljad. „Räägime praegu, et kaalikas on 30% kallim kui enne, porgand 40% kallim. Tegelikult tuleb alati meeles pidada, et need kaubad ise on väga odavad,“ rääkis Josing. „Kui saame terve ühepajatoidu 50 sendi eest kauplusest kätte, siis pole tarbijal põhjust nuriseda või muretseda,“ lisas ta. Josingu sõnul on Lõuna-Euroopas puu- ja köögiviljad nii kallid, et tema soovitab küll eestlastel neid kaupu rõõmuga süüa.

Mootorikütuse hind on viimastel kuudel üsna kõrgele kerkinud, ent Josingu sõnul on kütuse hind täiesti prognoosimatu. „Need, kes teevad pikaajalisi kütuse hinna prognoose… no see on natuke selline kohvipaksu pealt ennustamine,“ sõnas ta. Praegu tundub, et toimub jälle toormehindade stabiliseerumine. „See on ju niivõrd sõltuv mingitest poliitilistest kokkulepetest, mingitest imelistest uudistest maailmaturul,“ rääkis Josing. „Kuigi vahepeal olid väga suured hirmujutud, et tarbija jaoks peaks väga palju kallinema, siis loodan, et konkurents on nii tihe, et jääksime ikka sinna kuhugi 1,40eurose liitrihinna juurde,“ kommenteeris ta.

Paraku tuleb Josingu sõnul talve tulekuga kütuse hinna tõttu ka mujal hinnatõus. „Eluasemekulud tulevad sel aastal tarbija jaoks suuremad,“ ütles ta. Kõrged hinnad ootavad ees neid, kes kütavad ahjupuudega või hakkepuiduga.

Josingu sõnul tõusevad kindlasti veelgi rohkem ka ehitushinnad. Hinnad viib üles suur nõudlus ja veel suurem tööjõupuudus. „Objektidele ei suudeta leida ehitajaid, hanked hakkavad edasi lükkuma, tähtajad venima,“ kirjeldas Josing.

Ka kaubandus tunnetab hinnatõusu väga. Josingu sõnal on kaubanduses surve ka suure konkurentsi pärast. „Kuigi tarbijate sissetulekud tõusevad, ei ole kaubandusettevõtete kindlustunne just kõige suurem,“ märkis ta.

Josing lisas, et kohati on konkurents positiivne, sest see hoiab ka hindu all. Samas ei ole tema sõnul nii suurte kaubanduspindade omamine kokkuvõttes efektiivne. „Pindadega kaasnevad ju ka kaudsed kulud – rendihinnad, seadmete hooldused, puhastused jne. Kui pindala kohta pole tootlus nii suur kui mõnes suuremas riigis, siis ongi hinnad kõrged,“ rääkis ta. Josingu sõnul on vaja leida kuldne kesktee. „Suur valik on ju hea, aga pinnaga väga laiali minnes läheb see kalliks nii tarbijale kui ka kaupmehele,“ ütles ta ja lisas, et tihtipeale ongi Eestis seepärast rõivad-jalatsid Euroopa keskmisest kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,7%. Kaubad kallinesid 3,4% ja teenused 4,1%.

Enim mõjutas tarbijahinnaindeksit eluase, mis andis kogutõusust üle veerandi. 40% eluasemekulutuste mõjust tõi kaasa kodudesse jõudnud elektri 10,8% kallinemine ning veel veerandi tahkekütuste 23,4% hinnatõus.

Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üle viiendiku ning mootorikütus ligi viiendiku. Bensiin oli 13,3% ja diislikütus 13,5% kallim kui eelmise aasta septembris. Toidukaupadest on mulluse septembriga võrreldes enim kallinenud värske köögivili, külmutatud puuvili ja marjad ning munad, odavnenud aga suhkur.

Augustiga võrreldes olid septembris tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning majutusteenuste sesoonne odavnemine. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 2,7% ja mootorikütuse 1,2% odavnemine ning üüri 4% ja köögivilja 3,5% kallinemine.