Ärimehed soovivad riigi suuremat tsentraliseerimist

Kui eelmisel nädalal tuli Jüri Raidla ja Rait Maruste juhitud töögrupp lagedale ettepanekutega riigikogu liikmete arvu vähendamise ja riigikogu töökorra muutmise kohta, siis järgmises paketis on ettepanekud selle kohta, kuidas minimeerida poliitiline kontroll ministeeriumite tegevuse üle, tuua riigiaparaat ühise juhtimise alla ja kärpida poole võrra.

Peaministri institutsioonile heidetakse ette väikest pädevuste loetelu, praegu korraldab peaminister valitsuse tööd, aga see peaks rohkem ressurssi saama pikaajaliste strateegiate väljatöötamisele. Strateegiat kavandavad Eestis ministeeriumid, praeguseks koostatud 47 arengukava peab huvigrupp liiga killustunuks, mistap tuleks peaministri alluvusse luua eraldi strateegiakeskus, miks võiks kavandada kõike alates infrastruktuuri arengust IT-teenusteni.

Muuhulgas soovitavad nad päevapoliitika eest varju tuua sellised tavapärased majanduspoliitilised arengukavad nagu maavarad, tööjõupoliitika ja taastuvenergia poliitika.

Ministrite otsustusala kärpimisele ongi pühendatud hea osa esmaspäeval avaldatud ettepanekutest. Ministeeriumite juhtimisega tegelegu kantslerid, kõikvõimalikke kõrgeid ameteid - kantsleri-, asekantsleri- ja peadirektori kohti täitku aga personalifirmade valitud kandidaadid, kelle kandidatuuri tagasi lükkamine tehtaks valitud esindajatel raskemaks.

Samas võiks ministeeriumite käest võtta ka kõik seaduste rakendamise ja täitimise kontrolliga seonduva ja jagada see laiali ametitele, kuid ühtlasi võiks riigiameteid ka vähendada ja delegeerida ülesanded tagasi ministeeriumitele.

Valitsuses ei tohiks olla üle kümne ministri ning portfellita ministrikohal puudub mõte, lisatakse ettepanekutes. Rohkem võiks riigijuhtimises kasutada aga opositsiooni varivalitsuse liikmete hinnanguid ning kutsuda neid ka valitsuse istungile.

Need ministrite käest päästetud ministeeriumid tuleks järgmise sammuna hoopis kaotada, Rootsi eeskujul võiks Eestis olla üks riigiministeerium või riigivalitsusamet, mis on jagatud valdkondadeks, mille eest ministrid vastutavad. Ministrite praeguse võimu nõrgendamise vastu seataks aga üks superkantsler või riigisekretär. Selle tulemusena peaks „ministrite mõttesättumus muutuma ministeeriumite esindamisest valitsuses valitsuse esindamiseks ministeeriumis.“

Tõsi, mõned alalised ministeeriumid võiksid siiski seadusse jääda, nende seas on loetletud välis-, kaitse-, rahandus- ja siseministeeriumit.

Tulles tagasi kantslerite ja teiste kõrgete riigiametnike juurde, siis nende tööaeg võiks olla piiratud 10 aastaga, teisalt tuleks keskastmejuhtidele jagada suuremaid volitusi ressursside jaotumise üle. Soodustama peaks ametnike roteerumist avaliku ja erasektori vahel.

Eestile tervikuna on oodata perioodil 2021+ toetusrahade mahu vähenemist ligi ühe miljardi euro võrra, tõdetakse ettepanekuteks. Selle käigus vähenevad ka kõikvõimalike rakendusasutuste koosseisud, mistõttu oleks paras aeg kõik sellised asutused kokku tõmmata, EAS soovitavalt kaotada.

Töögrupp on kindlal seisukohal, et automatiseerimise ja dubleerivate ametikohtade kaotamisega saab järgneva kaheksa aasta jooksul senist ametnike arvu poole võrra kokku tõmmata. Arvesse ei ole siinkohal võetud ameteid nagu politseinikud, päästjad, arstid, õpetajad, kaitseväelased jne.

Riigireformi raames üldise regulatsioonide mahu vähendamise kaaseesmärk peaks olema vähendada halduskoormust 25% võrra ning lühendada üldisi haldusmenetlustähtaegu kaks korda. Üldiselt võib ettevõtete halduskoorma vähendamine tuua kaasa isegi kuni 15% eelarvelist kokkuhoidu ja suurendada riigi SKT-d 1–2% võrra, kinnitavad ettepanekute tegijad.

Riigireformi SA juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.