Wendre juhtkonnal oli kindlasti tugev kompetents ja nad on oma edu juba saavutanud. Kui suurt rolli mängis selles edus omanik, seda ma kindlalt ei tea, kommenteeris konkurendi olukorda Toom Tekstiil ASi suuromanik ja juhatuse esimees Illimar Toom.
- Toom Tekstiil ASi omaniku ja juhi Illimar Toomi sõnul on tekstiilitootmise valdkonnas kõige olulisem innovatsioon ja automatiseerimine. Foto: MARKO SAARM
“Ma olen küll Wendre ettevõtmistest nii kaugel, et ei oska juhi ja juhtkonna liikmete lahkumist ning selle mõju täpsemalt kommenteerida. Aga nad on kindlasti oma ala profid,” rääkis Toom.
Wendre endine juht
Vahur Roosaar ütles Äripäeva hommikuprogrammi intervjuus, et tema meelest on Wendre investeerinud palju uude tehnoloogiasse ja nüüd oleks vaja investeerida inimestesse.
Toomi sõnul on ta sellega üldjoontes päri, kuid alati tuleb investeerida sinna, kus käive ja kasum tõusevad. “Ega ei saa välja jätta ka investeeringuid töötajatesse ja inimestesse. Aga ikkagi automatiseerimine on number üks. Kui täna on surve tööjõukulule, siis tuleb vaadata, kuidas hoida tänast taset, et turgu mitte kaotada,” rääkis Toom.
Tema sõnul konkureerivad meie firmad tekstiilitootmise sektoris näiteks Läti, Leedu ja Poola ettevõtetega. Viimastes riikides on aga nii väiksemad transpordikulud Euroopasse tarnimisel kui ka madalamad tööjõukulud.
Toom Tekstiil tegutseb Toomi sõnul erinevates valdkondades just sellepärast, et saavutada eelis teiste ees ja maandada riske. „Tegeleme näiteks voodipesu ja voodite tootmise ning mööblitootmisega. Oleme erinevates valdkondades, see annab meile teatud eelise või tugevuse. Kindlasti tuleb igalt poolt ressurssi leida ja viis aastat tagasi kaasasime ka tekstiilitööstuse jääkide ümbertöötlemise, millel on meie jaoks eelis,“ rääkis Toom, lisades, et innovatsioon on tõesti number üks.
Seotud lood
Lahkusin juhi kohalt, sest minu visioon erines liiga palju omaniku nägemusest. Minu hinnangul peaks ettevõte tulevikus investeerima rohkem inimestesse, rääkis Eesti suurima tektiilitööstusettevõtte Wendre pikaaegne juht Vahur Roosaar Äripäeva raadio hommikuprogrammi intervjuus.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”