Keskkonnaministeerium tahab panna kodumajapidamised ka pakendijäätmeid liigiti koguma, et saavutada pikaajaline kohustuseks võetud eesmärk 50 protsenti jäätmetest ringlusse võtta, kirjutab
ERR-i uudisteportaal. Seadust on vaja ka selleks, et vältida ELi trahvi.
- Keskkonnaminister Siim Kiisler Foto: Andras Kralla
Ministeerium esitas selle aasta kevadel lisaettepanekud Riigikogu menetluses olevale jäätmeseaduse eelnõule, mille üks olulisemaid ettepanekuid oli pakendite kohtkogumise sisseviimine.
"Kui praegu käib tagatisrahata pakendijäätmete kogumine avalikus ruumis olevate pakendikonteinerite abil, siis ettepaneku jõustumisel antaks pakendijäätmeid ära seal, kus praegu muid olmejäätmeid," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma ERR-ile.
See tähendab, et prügi tekitajad peavad pakendijäätmed ise eraldi kokku koguma ja prügivedajale üle andma.
"Seejuures oleks pakendijäätmete äravedu tasuta," rõhutas Heinma.
Kuivõrd konteineri rent pakendijäätmete kogumiseks tuleks ikka majapidamistel enda kanda võtta, ütleb Heinma, et see ei tähenda automaatselt lisakonteinerite paigaldamist, vaid võib olla ka kott või mõni muu lahendus - see jääb majapidamiste endi otsustada.
"Kuna segaolmejäätmete maht väheneb, siis võib näiteks juhul, kui on olemas mitu segaolmejäätmete konteinerit, kasutada neist mõnda pakendijäätmete kogumiseks," pakkus Heinma välja.
Ministeerium plaanib muudatuse kehtestada alates 2020. aasta teisest poolest.
Muutuse ellukutsumise põhjuseks on Eesti võetud kohustus võtta 2030. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti kõigist aasta jooksul tekkivatest olmejäätmetest. Võrdluseks: 2016. aastal võeti ringlusse kõigest kolmandik kõigist olmejäätmetest ning see trend on mitte ootuspäraselt kasvav, vaid hoopis langev.
Õhus trahvioht
Äripäev kirjutas septembri lõpus, et olmejäätmete nõutud ulatuses ringlusse võtmine 2020. aastal on tugeva kahtluse all ning Euroopa Komisjon võib selle eest Eestit ka trahvida, eesmärgi saavutamiseks vajalik jäätmeseadus on aga taas takerdunud riigikogusse.
Ettevõtlusliidud on aga ministeeriumi kava osas tõrksad ning leiavad, et tarvis on põhjalikku mõjuanalüüsi. Liitudele muret tekitav muudatus nõuab nimelt, et pakendiorganisatsioonid tagaksid kõigi tagatisrahata pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise nende jäätmevaldajate (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad) juurest, kus on korraldatud jäätmevedu, kusjuures pakendijäätmete äravedu peab toimuma vähemalt sama sagedusega kui segaolmejäätmete äravedu.
Liitude hinnangul suurendab pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine ühiskonna kogukulusid minimaalselt 10,6 miljoni euro ulatuses aastas. See pakendiorganisatsioonidele pandav kohustus tuleks aga kinni maksta ettevõtetel, mis tagatisrahata pakendeid turule saadavad.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.