Veel üks välisfond leidis Eesti ettevõtte

Tehingu tulemusena teenis Utilitase senine omanikfirma 320 miljonit eurot, suurim osanik Kristjan Rahu sellest omakorda ligi 280 miljonit eurot. Rahu ütles, et plaanib raha investeerida ettevõtlusse. "Paelub kõik, mis puudutab energiasalvestust, Eestis on ka tuuleenergial ruumi," täpsustas ta.

Utilitase juhina jätkab Priit Koit ja nõukogu esimehena Kristjan Rahu. Tõsi, nõukogusse lisandub kaks uut liiget: First State’i direktor Gregor Kurth ja sõltumatu liikmena Andreas Greim, kes on Dalkia Internationali, Areva ja Électricité de France’i kogemusega kaugkütte- ja energiasektori ekspert.

Pärast tehingu lõppu kuulub Rahule ning teistele senistele aktsionäridele kokku 15% Utilitasest. Osaluse jagamine on Rahu sõnul proportsionaalne varasemaga ehk järele jäänud 15%st kuulub suurim osakaal talle.

Rahu tunnistas, et tehing oli talle emotsionaalselt suhteliselt raske. Tehingu üks kriteeriume oli tema jaoks kütteärist mitte lahkuda. „Mõtlesin selle üle ja jõudsin järeldusele, et me pole veel nii vanad, et ära minna. Kiidusõnad, mis Niall (First State Investmentsi partner Niall Mills – toim) ütles, ei ole õõnsad,“ selgitas Rahu.

Kiidusõnu näib jätkuvat. Mills ütles pressikonverentsil, et on Utilitasel silma peal hoidnud pikalt ning et tegu on suurepärase ettevõttega. Fond peab investeeringut pikaajaliseks. Millsi sõnul on fond otsustanud Utilitasse raha paigutada 10–20 aastaks. Fondi jaoks on tegu esimese investeeringuga Eesti ja kogu Baltikumis.

„Investeeringust väljumise plaani meil ei ole, me oleme siin pika plaaniga,“ ütles Mills. Ta lisas, et kohalikud juhid on äärmiselt oluline osa fondi strateegiast.

Esimesed müügiettepanekud tulid aga tegelikult juba kuue aasta eest. „Me tundsime üht inimest, kes seal töötas, üle 20 aasta. Kohtusime korra 2012. aastal, kui me olime prantslased välja ostnud. Jõudsime mõlemad järeldusele, et sellest (müügitehingust – toim) rääkida on vara. Meie plaanid olid ambitsioonikad, tahtsime enne tehingut neid teostada,“ selgitas Rahu.

Ta rääkis, et kui toona jäi müügiidee soiku, siis sai asi suurema hoo sisse selle suve esimeses pooles. „Sain esialgse pakkumise, mõtlesin nädala ja siis läksime edasi,“ ütles Rahu, kes tõdes, et Utilitase-sarnased ettevõtted on investorite seas populaarsed ning potentsiaalseid kosilasi oli tegelikult mitu.

Utilitase tehingu juures on märkimisvääre ka see, et iga ettevõtte töötaja, kaasa arvatud hiljuti koondatud töötajad, saab ettevõttelt 50 000 eurot, millest pärast maksude maha arvamist jääb kätte enam kui 30 000 eurot. Kui arvestada, et preemia sai 260 Utilitase töötajat, teeb see preemia kogusummaks kokku 13 miljonit eurot.

Rahu tõdes, et tegu on tõesti väga ebatavalise otsusega, ning tunnistas, et ka maksukonsulteerimine oli ses osas üpris ebatavaline. „Miks selline otsus? Tehing on suur ja miks mitte teha selline otsus. Miks mitte oma rõõmu jagada. Teised teeks samamoodi,“ ütles Rahu pärast pressikonverentsi lõppu.

„Ainuke asi, mida ma ootaks, et nad hommikul tööle tuleks,“ naljatas ta.

Utilitase juhi Priit Koidu sõnul on Utilitasel lähiaastaiks ja ka laiemas plaanis hulk investeeringuplaane.

Ühelt poolt plaanib Utilitas uute tootmisseadmete rajamist ning olemasolevate rekonstrueerimist. „See on üks võtmeasju. Meie eesmärk on tagada, et kõik, kes tahavad kaugküttega liituda ja on mõistlikus kauguses, saaks seda teha. Meil on ka plaan olemasolevate võrkude väljavahetamiseks, kuigi need on pikaajalised,“ selgitas Koit. Uuel aastal valmib Tallinnas Mustamäel koostootmisjaam.

Teine investeeringute idee hõlmab kaugjahutusteenust, mis peaks lähtuma eeskätt ettevõtete ja büroohoonete huvidest. Koidu sõnul andis see suvi selgust, et kaugjahutus on nõutud. Tegu on ideega, mis oma olemuselt on suhteliselt sarnane kaugküttega.

Kolmas ning veidi laiem plaan on aga salvestustehnoloogia, mis, on praegu ettevalmistusfaasis. Idee on aga rajada hooajaline soojussalvesti Väo koostootmisjaamade juurde. „Oleme käinud Taanis neid lahendusi vaatamas ja need sobiksid siia väga hästi,“ ütles Koit.