Kristjan Rahust sai Tallinna küttekuningas tänu kahele suurtehingule ning neli aastat tagasi ütles ta, et ei kavatse mitte kunagi loovutada Utilitases kontrollosalust kellelegi teisele.
- Kristjan Rahu esines 2014. aastal Äriplaani konverentsil. Foto: Eiko Kink
Rahule kuuluv OÜ Utilitas on alates 2012. aasta oktoobrist energeetikaettevõtete Tallinna Küte, Eraküte ning 2011. aasta detsembrist firma Tallinna Elektrijaam omanik. Rahu omandas Prantsuse firmale Dalkia kuulunud Tallinna Elektrijaama enamusosaluse 2011. aastal 90 miljoni euroga. Aasta hiljem ostis ta Äripäeva andmetel ligi 80 miljoni euroga Dalkialt Tallinna Kütte ja Erakütte.
"Mine tea, mis elu toob, aga üks on selge, et see asi on mulle nii südamelähedane ja siia on nii palju energiat ja vaeva pandud, et kontrollosalust ja juhtimiskontrolli ma mitte kunagi ei loovuta," ütles Rahu 2014. aastal Äripäevale antud intervjuus. Rahu sõnul oli tal võimalik need suurostud teha, sest ta on olnud edukas ettevõtja ja ta pole oma edukatest tehingutest jooksnud meediasse rääkima.
Enne Dalkia Eesti firmade ostmist oli Rahu Dalkia partneriks ja teenis 13 aastat järjest igal aastal dividendidena 10–15 miljonit krooni. Lisaks on ta pidanud enda üheks edukaks tehinguks kütusefirmas E.O.S olnud osaluse müümist, millega ta enda väitel teenis üheksakohalise summa. Rahu oli üks vähestest ettevõtjatest, kes oli nõus 2014. aastal avalikustama eraisikuna 2013. aastal riigile tasutud tulumaksusumma, milleks oli 570 000 eurot.
Alustas karjääri Hillar Tederi juures
Rahu läks 1994. aastal tööle ettevõtja Hillar Tederi juurde, õppides samal ajal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Viimase lõpetas ta aasta hiljem ning töötas edasi Tederi juures 1998. aastani, mil Rahu otsustas iseseisvalt tegutsema hakata. Ta ise on nimetanud Tederi juures töötamist õpipoisiajaks, sest esimese kokkupuute ettevõtlusega sai ta siis. Teder palkas Rahu tööle juristina, kuid lõpuks tegeles ta paljude erinevate asjadega.
Aastatel 1996–1998 tegeles Rahu enda sõnul aktsiatega ja teenis oma esimese kapitali. Peale väärtpaberitele investeeris ka kinnisvarasse. Investeerimisega tegeles ta ka hiljem ning on investeerinud ka näiteks idufirmadesse, kuid sel teemal pole Rahu soovinud pikemalt peatuda.
1998. aastal ostis Rahu alustava ettevõtte Eraküte. Idee oli hakata korda tegema munitsipaalseid soojusvõrke, mis olid linnade käes, kes ei osanud nendega midagi peale hakata. Esimene suurem võrk, mille Rahu ostis, oli Raplas. Esimene katlamaja oli botaanikaaia katlamaja. Siis saigi ta kokku Dalkia esindajatega, kes olid uurimas Balti turu võimalusi. Aasta pärast Erakütte ostmist müüs ta 80% ettevõtte aktsiatest prantslastele, nii et talle jäi eelisaktsia, mis garanteeris osa tegevuskasumist.
Prantslastega koostööd tehes tegeles Rahu ka muu investeerimistegevusega. Koos ühe rootslase ja Eesti partneriga rentis ta Iru soojuselektrijaamalt naftaterminali, kuhu rajati terminal Trendgate. Üsna pea ilmus turule Venemaa transiidihiid Severstaltrans, kes heitis silma E.O.S.-ile ja Trendgate'ile ning need lõpuks ära ostis. Rahu osalus E.O.S.-is oli veidi alla 5 protsendi.
Suurim ebaõnnestumine
Tema suurimaks ebaõnnestumiseks oli AS Biodiesel Paldiski, milles ta investorina osales ja kaotas 80 miljonit krooni. 2004. aastal asutatud ettevõtte idee oli ehitada rafineerimistehas, kuhu tuuakse Venemaalt rapsiõli, mis rafineeritakse ja müüakse Euroopasse. Tehas ehitati Paldiski sadama territooriumile. Ettevõte sai tegutseda aasta aega, kui tuli majanduskriis ja ettevõte sattus raskustesse.
Ühe tuntud ettevõtte on ta aga pankrotist päästnud. Ta on Tallinna tuntud söögikoha Hell Hunt üks omanikest. Söögikoht sattus vahepeal raskustesse, kuid Rahu puhus koos partneritega sellele 2004. aastal uue elu sisse.
Sügisel ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis oli Kristjan Rahu 132,6 miljoni euroga 12. kohal. 2017. aastal hindas Äripäev Rahu vara väärtuseks 101,6 miljonit eurot, 2016. aastal 89,2 miljonit, 2015. aastal 92,6 miljonit eurot ja 2014. aastal 49,7 miljonit eurot.
Esmakordselt jõudis sel aastal rikaste edetabelisse ka Utilitas Grupi suuruselt teine aktsionär Priit Koit, tema vara väärtuseks hindab Äripäev 8,8 miljonit eurot. Koit on Utilitas Grupi omanik nii eraisikuna kui ka enda ettevõtte Sirius Capital kaudu. Kokku oli tal enne müügitehingut kontsernis 6,2% suurune osalsu, Rahule kuulub Utilitasest 87,62%.
2014. aastal tegi Rahu Eesti ärimaailmas üpris haruldase otsuse. Nimelt loovutas ta viiele kontserni tegevjuhti 12,32protsendilise osaluse.
Utilitas Grupp jagas eelmisel aastal omanikele dividende 3,925 miljonit eurot ja 2016. aastal 1,95 miljonit eurot. Rahu sai vastavalt 3,44 ja 1,7 miljonit eurot. 2015. aastal jagas kontsern omanikele dividende kokku 1,97 miljonit eurot ja 2014. aastal 1,8 miljonit.
Kui 2016. aastal vähenes kontserni käive viis protsenti, 104,8 miljoni euroni ja kasum kasvas 27 protsenti, 16,3 miljoni euroni, siis eelmisel aastal oli käive 115,7 miljonit eurot (aastane kasv 10%) ja kasum 23,8 miljonit eurot (aastane kasv 46%).
Seotud lood
Infotehnoloogia ja idufirmade tähtsus Eesti majanduses on aastaga märkimisväärselt suurenenud, selgub täna ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500st.
Äripäeva koostatud suur ülevaade joonistab pildi rikkuse jagunemisest ja kasvamisest Eestis viimasel 17 aastal.
Infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II omandas täna 85% Eesti energiakontsernist Utilitas, teatas kaugküttefirma.
Lisatud Eesti Gaasi kommentaar
Kuuldused Utilitase müügist said lõpuks kinnituse, tõdes Adven Eesti juht Urmo Heinam, kelle hinnangul tuli Austraalia suurpangale kuuluv First State Investments Eestist otsima ennekõike turvalist rahavoogu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.