Rahumaa ärid: rohkem trummipõrinat kui sisu?

Oma Londoni kodu diivanil mugavalt istuv European Lingerie Groupi omanik Indrek Rahumaa ei ärritu, küll tekib kaitsereaktsioon.

Ta peab sisutuks hoopis anonüümse ettevõtja juttu. „Arvan, et 2000 inimest, kes minu heaks töötavad, ei arva nii,“ kostab ta.

„Ma ei tea, kes seda trummipõrinat kuuleb. Ajan vaikselt oma asja,“ räägib Rahumaa, kellel on oma asja vaikselt ajamisest värske näide võtta. Ta on selle aasta augustist püüdnud lepinguid Hollywoodi staaridega.

Äripäeva võtab Rahumaa Londonis vastu Belgravia linnaosas, millel on maailma ühe kallima linnaosa kuulsus. Londonis käis Rahumaa esimest korda aastal 1988, kui oli vanematega Euroopa ringreisil. Luksust vabalt ringi liikuda igaühel toona ei olnud, kuid Rahumaa isa töötas NSV Liidu välisministeeriumi Stockholmi saatkonnas asekonsulina.

Juba siis meeldis Rahumaale London. „Just see suurlinna hõng ja aktiivsus. Arhitektuuriliselt ta maailma kõige ilusam linn ei ole, aga inimesed … Siin on neid rohkem ja leiab kergemini mõttekaaslasi. Siin näed väga palju uusi ideid üle maailma ja oled väga lähedal kapitaliturgudele.“

Londonis on Rahumaa elanud kolm aastat. Ta üürib Kensingtoni paleest paarikümneminutilise autosõidu kaugusel kolmekorruselist kuue magamistoaga korterit. Selle eest tuleb avalike andmete põhjal nädalas välja käia 14 000 eurot. Rahumaa käsutuses on ka autojuht, kes istub Rolls Royce Phantomi roolis, mille hind algab 750 000 eurost.

Seltskonnaajakirjandus nimetab Rahumaad pururikkaks. Rahumaa leiab, et raha on ainult vahend. Ütleb, et tal on iga summaga mure ja puhkeb naerma. Suurema summaga on suurem mure, lisab ta.

Tõsinedes lausub Rahumaa, et ei erine tavalisest inimesest. „Kui natuke raha on, siis on võimalik teistele asjadele mõelda. Kui raha ei ole, mõtled, kust raha saaks,“ nendib ta ja annab aimu, mis ideede elluviimisel aitab. „Rahale meeldib raha.“

Miks kaasneb suurema summaga rohkem muresid? „Sellest räägime võib-olla paari aasta pärast,“ oletab Rahumaa ja naerab taas. „Loodetavasti.“

Intervjuul hoiab silma peal selleks Tallinnast kohale lennanud Rahumaa ja tema firma kommunikatsiooni eest vastutav Silver Pukk, Reformierakonna varasem pressišeff. Pukk ei sekku intervjuusse. Tema töö on juba tehtud – kohati tajub Rahumaa vastustest eriti selgelt Puki näpunäiteid. Eelkõige, kui Rahumaa räägib Danske rahapesuskandaalist ja valimistest.

Sellest hiljem. Läinud suvel tekkis Äripäeval aimdus, et viimase masuga põrunud Rahumaa hakkab jõuliselt tagasi tippu kerkima. Märgid näivad seda kinnitavat.

Rahumaa on laiendanud oma pesufirmat European Lingerie Group, lubab sellega börsile ja Ameerika turule liikuda. Ta ei karda paaniliselt uut põhjaminekut. „Kui kõik ostaksid ainult kulda ja hoiaksid seda kusagil keldris või topiksid sularaha madratsi alla, ei vii see kedagi edasi. Tuleb õigesti investeerida ja lisandväärtust luua.“

European Lingerie Groupi selle aasta üheksa kuu käive oli 59,2 miljonit eurot, puhaskasum 1,6 miljonit eurot. Läinud aastal sai ettevõte käivet 72,7 miljonit eurot ja kasum ulatus 5,4 miljoni euroni. Ettevõttest 75% kuulub Rahumaale.

Viimastel kuudel on Rahumaa veetnud enamiku ajast Los Angeleses. Tema fookuses on naisstaarid, kellel on Instagramis 20 miljonit kuni 120 miljonit follower’i. Ehk neil on rohkem jälgijaid kui mõnel tipp-pesufirmal, ja mida enam jälgijaid, seda kasulikum Rahumaale.

See on oluline, sest Rahumaa tahab staaride toel korrata sama, mida tippmodell Elle McPherson 18 aastat tagasi, kui tuli turule isikliku pesubrändiga.

Lihtsustatult, staarilt tuleb nimi ja disain ning Rahumaa firma valmistab lõpuks toote. Võidab nii kuulsus kui Rahumaa ettevõte, mis on sisuliselt rambivalguses. „See võiks turgu ergutada,“ usub ennast pesuäris kindlana tundev Rahumaa, kes aastaid tagasi Eestis Silvano Fashioni püsti pani. Kaks diili on tehtud, kolmas jääb lähiaega. Staaride nimed avalikustab Rahumaa uuel aastal.

Läbirääkimised võtavad Los Angeleses kauem aega kui New Yorgis, võrdleb Rahumaa. Staarid ei tee seda lihtsamaks. „Kellelgi ei ole nendega lihtne. Eks nad on emotsionaalsed.“

Nõuavad võimatut. „Enamusosalust ettevõttes,“ on üks näide. „See on välistatud.“

Lepingutesse lähevad punktid, mida ükski staar rikkuda ei tohi. Imago peab olema puhas. „Ei tohi lollustega hakkama saada,“ lausub Rahumaa, kuid ei avalda, millised need on. „Igaühel on oma lollused.“

Rahumaa ise pääses tänavu pärast 10 aastat kestnud pausi Äripäeva Rikaste TOPi – maandus 180. kohal ligi 19 miljoni euroga. „Väga tore. Ikka tore, kui tunnustatakse.“

Kuna tal on Eestis ainult üks firma ja teised välisriikides, ei kajasta rikaste edetabel Rahumaa hinnangul täit pilti. Kui küsida, milline on reaalsus, vastab Rahumaa esmalt nagu tüüpiline ettevõtja, kes ei taha numbritega avalikult mängida: pärast ettevõtete müümist selgub nende tegelik väärtus.

Siiski, milline on tema ettevõtlusvara suurusjärk? „Arvan, et see on kümneid kordi suurem,“ läheb Rahumaa küsimuse kordudes konkreetsemaks.

Eesti tundub Rahumaale Londonist vaadates väike. Nagu konnatiik? „Ei. Väga tore koht, lihtsalt kõik uudised siia ei jõua.“

Küll teab Rahumaa, keda järgmises valitsuses näha tahab. „Kaja Kallas võiks olla ja terve rida teisi toredaid inimesi,“ loodab ta. „Kui vaadata ajalugu ja majanduspoliitikat, mida nad (Reformierakond) on 20 aastat edukalt ajanud, siis see on Eestile kindlasti päris palju kasu toonud.“

Kas Rahumaa eelistab Reformierakonda, sest annetab sellele? „Eelistus tuleb maailmavaatest. Rabelemine ja riigi liigne sekkumine investeerimisotsustesse ja erasektoriga konkureerimine ei ole kunagi üheski riigis õigele teele viinud.“ Uude valitsusse ei tohi tema sõnul kuuluda ekstremistid, kelles puudub liberaalsust.

Danske rahapesujama üle arutledes korduvad märksõnad „läbipaistvus ja uurimine“. „Irooniaga võttes sai Eesti üle tüki aja Financial Timesi esiküljele. Tuleb teha põhjalik uurimine, mis oleks läbipaistev,“ on Rahumaa sõnum.

Teiste ettevõtjatega ei ole Rahumaa Danskest eriti rääkinud. Probleem on palju laiem. Rahapesu on turult väikesed fondihaldurid välja tõuganud ja pangas tekitab huvi iga summa.

„Background-check'id on muutunud viimasel ajal väga põhjalikuks. Tean välismaalasi, kellel on Londoni privaatpankades konto olnud 30 aastat ja nad on teinud suuri tehinguid. Pank aga helistab ja ütleb, et alustame otsast peale: „Mis su nimi on?““

Investeeringuid Eesti praegu ei kaota ja riigi maine pole skandaali tõttu langenud. „Ma ei ole kuulnud praktiliselt ühestki projektist, mis oleks sellepärast ära jäänud. On oluline, kuidas riik reageerib.“

Kui Rahumaast räägitakse, meenutatakse tema valusat langust eelmise majanduskriisi ajal. „Sai liiga paljude asjadega korraga tegeletud. Nii kaua, kui turul läheb hästi, ei nõua ükski ettevõte palju fookust. Kui hakkab halvasti minema, siis nõuab iga projekt rohkem aega. Suurem fookus peab olema,“ mõistis Rahumaa. „Võib-olla olen ka inimesi rohkem kuulama õppinud.“

Rahumaa kriisiperioodi jääb panga Lehman Brothers kokkukukkumine. Seni ei ole Rahumaa Lehmanist pikemalt rääkinud, kuigi tal jäid sinna kinni miljonid eurod.

Samas tuletab Lehman Brothers ennast tihti meelde. „Istun päris palju sealsamas Lehmani kontoris Canary Wharfil. Nüüd on seal teine pank, aga kontor ja tundub, et ka mõned inimesed on samad. Seinal on sama kunst. Muutunud on panga nimi, kuid jah, ärikultuur on teine,“ rääkis Rahumaa.

Ta vaatas kümme aastat tagasi Tallinnas BBCst, kuidas panga töötajad uhkest hoonest lahkuvad. Nende seas pankurid, kes alles eelmisel päeval andsid Rahumaale rohelise tule järjekordse tehingu rahastamiseks. „Ja siis näed, kuidas nad, pappkastid käes, välja jalutavad …“

Lehman Brothersi pankrotti nimetatakse aeg-ajalt viimase majanduskriisi alguseks. Rahumaa ei nõustu. „See oli üks sümptom, kriis oli juba täies hoos.“

Panga kadumine ei tähendanud Rahumaale ühe tehingu katkijäämist. Ära jäid mitmed ja algasid vaidlused.

Intervjuu katkeb. Silver Pukk läheb rõduust sulgema, sest ehitusmüra segab. Rahumaa pöörab olukorra naljaks, milles leidub kübeke tõtt. „Kriis tuleb, kui kõik kangesti ehitama hakkavad. See on kriisi esimene märk.“

Lehman Brothersist raha lahtivaidlemiseks kulus Rahumaal viis aastat. Tagasi sai ta eurodes kolm-neli miljonit. „Naljakas, et kui asi hakkas lahenema, sain Londonist telefonikõnesid, et võtku ma 30% summast ja saan raha kohe kätte. Igal kuul helistasid kahtlased vennad ja pakkumised läksid järjest paremaks. Ootasin, kuni pakkumine oli 100%.“

Kui 30% saavutamiseks kulus kohtus aastaid, siis 30% pealt täispangale jõudmiseks üksnes pool aastat.

Elu on edasi läinud ja Rahumaalt küsitakse taas raha, kui on investorit vaja. Küsija ei tohi aga vigu teha, nendest kõige hullemaks peab Rahumaa valetamist. „Hea on asju teada saada inimeselt endalt, mitte kolmandalt osapoolelt. Usaldust tekitab, kui inimene räägib riskidest, samuti enda ajaloost. Sellest, mis on ettevõtjana valesti läinud.“

Ta tunnistab, et on investeeringuid, mida kahetseb: „Mõnda ikka. Kõik asjad ei lähe 100% plaani järgi. Üritad juhtkonnaga lahendust leida või väljud ettevõttest.“

Hoiatavad on ka vasturääkivused. Selle aasta juulis tahtis Rahumaa panna raha pensionifonde haldavasse ettevõttesse. „Paberil paistis kõik super. Ajal, mil due diligence’i tegime, kasvas ettevõte kaks korda,“ meenutab Rahumaa. „Ei räägitud ära kogu tõde, vaid ainult see ilusam pool. Tekib küsimus, millest veel juttu ei tehtud.“

Rahumaa ei mõistnud vaikimise põhjust. „See, kui vastust ei saa, on iseenesest vastus.“

Kui palju on Rahumaas pärast neid kogemusi küünilisust? „Üllatavalt vähe. Võiks ju rohkem olla,“ tõdeb ta ja naerab. „Kui statistiliselt vaadata. Meelega üritan küünilisust eemal hoida.“

Ta ei eita, et tunneb end mõnikord halva inimesena. „Kes ikka endaga kogu aeg rahul on. Sellised inimesed elavad illusioonides. Kõigil peab midagi kriipima, muidu ei liiguks maailm edasi. Homme peab olema parem kui eile,“ avaldab ta.

Samas tahab ta aeg-ajalt tööle käega lüüa, tegeleks millegi muuga või vahetaks elukutset. Need mõtted tükivad ligi, kui liiga palju vaba aega tekib, muigab Rahumaa.

„Paljudele asjadele mul annet ei ole. See nimekiri on väga pikk. Alustame sellest, kui esimeses klassis mind poistekoorist välja visati,“ naerab ta.

„Midagi võiks kirjutada, võib-olla heategevusega tegeleda. Maailmas on väga palju sotsiaalset ebaõiglust. Kui mõnda kohta natuke raha lisada, läheks olukord palju paremaks. Laste haridusse investeerimine, kõik sellised asjad,“ lisab ta.