Eesti rahandusse jälje jätnud Jeffrey Sachs soovitab põlevikivitööstuse seisma panna

Eesti pangas on ülev hetk – oma rahast peavad täna kõne nii president Kersti Kaljulaid kui ka Eesti keskpanga juht Ardo Hansson. Just Hansson on see, kes meelitas Eestisse tagasi peakõneleja, üheksakümnendate majandusmaailma superstaari Jeffrey Sachsi.

Sachs oli nimelt USAs Hanssoni kraaditöö juhendaja ning mõlemad meenutasid, kuidas 1990ndatel Tallinna restoranis tuliselt Eesti tuleviku üle vaielda sai. Öösel külmas Viru hotellis istudes töötas ta välja memorandumi, mis pani aluse rahareformile. „Siim Kallas ütles mulle hommikul: “Rääkisin peaministriga. Me teeme seda.“ Nii kiiresti käivad asjad Eestis,“ kiitis Sachs.

Mida Sachs veerandsada aastat tagasi tolles restoranis USA kohta rääkis, me ei tea, aga nüüd Eesti Pangas on ta sõnum selge: Euroopal pole enam põhjust USA poole vaadata. USA pole enam maailma stabiilsuse garant, enamgi veel, tal on piisavalt enda probleeme. Segadust USAs soovitab Sachs Euroopal ära kasutada, et saada aina tugevamaks, et olla võrdne vastujõud nii USAle kui ka Aasiale.

Euroopas Sachsile meeldib. „Ma olen Euroopa fänn,“ kinnitab ta. Põhjuseid on mitu: siin on ühendatud väärtused, sotsiaalne õiglus, majanduspoliitika ja inimõigused. „Maailm vajab Euroopa juhtimist,“ kuulutab Sachs.

Kuidas Euroopa tugevaks saaks? Sachs pakub välja Euroopa investeeringute plaani ja Euroopa eelarve suurendamise. Praegu moodustab Euroopa Liidu eelarve tema sõnul ca 1% Euroopa SKTst. Tema soovitus on see tõsta vähemalt 2% peale.

Lisaks peaks Euroopa – ja Eesti – teravalt silmas pidama globaalset konkurentsi: midagi pole parata, Hiina jookseb eest ja selleks, et eurooplased saaksid oma elustandardit säilitada, tuleb teadus- ja arendustegevusse olulisi summasid paigutada. Euroopa heaolu omamoodi garandiks on viimastel kümnenditel saanud Saksa autotööstus – Kesk-Euroopas on väga suur hulk inimesi tööalaselt just selle sektoriga seotud.

„Ma ennustan, et 2030. aastal ei müüda enam ühtegi sisepõlemismootoriga autot. Kelle autoga me sõitma hakkame? Kui Euroopa autotööstus suudab uueneda, siis nendega. Kui ei, siis Hiina autodega,“ nentis Sachs.

Riigi tasandil soovitab ta panustada nii palju kui võimalik uurimis- ja arendustegevusse, tugevdada ülikoole. Nii võiks Eestis olla mitu ülikooli, mis on maailmas 500 parima seas, kuhu üle kogu maailma tahaksid noored helged pead õppima tulla.

Üks trend, mille vastu Sachsi sõnul kuidagi ei saa, on linnastumine. Sinna voolavad kokku ettevõtted, inimesed ja lõppude lõpuks ka raha. Need, kes jäävad äärealadele, kaotavad. Marginaliseerumist tuuakse viimasel ajal nii USAs kui ka Euroopas esile kerkinud populismi üheks põhjuseks.

Populism Sachsile ei meeldi, see tekitab lõppude lõpuks poliitilist ebakindlust. Paraku tekitab suur majanduslik ebavõrdsus ühiskonnas lõpuks ikka rahulolematust.

Äärealade infrastruktuuri suurelt panustamist ta õigeks ei pea. Kolm asja peab riik tagama ka äärealal: hariduse, tervishoiu ja baasteenused nagu elekter ja internet. Ülejäänu peale pole mõtet kulutada, leiab ta. Haridust peab Sachs kõige aluseks: kui seda on võrdselt jagatud, siis on vähemalt teoreetiline võimalus, et inimene saab ümber kolida ja elujärge parandada.

Kohalikust mõõtmest enam huvitab teda globaalne mõõde. Üks teema, millele ta ennustab suurt poliitilist tulevikku, on tema sõnul jätkusuutlik areng ja taastuvenergia. Milleks mõelda keskkonnapoliitikale? Aga sellepärast, et need ajavad rahva liikvele – Euroopat ähvardab lõpuks massränne.

Taastuvenergia osas on Sachs Eesti suhtes kategooriline: Eesti saaks kogu oma energiavajaduse ainult taastuvenergiaga ära katta ning jääks veel müügikski üle. Põlevkivi kasutamise soovitab ta aga kogu maailmas ära lõpetada.