Leedu kulleriidu plaanib Tallinnas kiirtarneid

Neil, keda nimi Ziticity huvitab, pole mõtet pead kaua vaevata. Firma üks asutajatest Laimonas Noreika tõdeb, et põnevat lugu nime tagant otsida pole mõtet. Sõna “city” viitab nimes oodatult linnale ning “ziti” kiirusele. “See annab kiiruse tunde, puhtalt foneetiline,” selgitas Noreika.

Kiirus on midagi, millega eeldatavasti kuu lõpus alustav Ziticity proovibki lüüa. Ettevõtte idee on sarnane Taxify ja Uberiga, ainult inimeste asemel veetakse pakke. Transportimisele läheb kõik, mis ei kaalu üle 20 kilogrammi ja mahub autosse, jalgratta peale või mida saab hoopis käe otsas vedada. Kaup jõuab kohale umbes tunniga, üldiselt vähemagagi.

Leedu pealinnas Vilniuses on Ziticity tegutsenud umbes aasta aega ning Noreika sõnul on tagasiside olnud hea. Tallinna laieneti aga pärast Vilniust seetõttu, et ettevõte osaleb siin Start-up Wise Guysi kiirendis.

Noreika sõnul alustab Ziticity Tallinnas esialgu tagasihoidlikult. Tegelikult on firmal teenuste kategooriaid rohkem, näiteks pakutakse Vilniuses ka toidu koju kandmise ja ostlemisteenust, mis sarnaneb meil näiteks e-Selveri ja Coopi veebipoega.

Tallinnas hakkab esialgu tööle siiski veebipoodidest kauba koju toomise teenus ehk pärast ostu sooritamist saab klient valida, kas tahab kauba kätte saada Ziticity vahendusel ning hobikuller toimetab selle talle niipea, kui poes on pakk valmis pandud.

Noreika ütles, et tema sõnul on kummaline, et poest, mis asub kliendist näiteks paari kilomeetri kaugusel, peab ostetud kaupa ootama mitu päeva. Mõistlikum on see kliendi juurde toimetada oluliselt kiiremini. Tema sõnul on veebipoest tellijate huvi kiire teeninduse vastu selgelt tõusnud ning tegu on trendiga.

Tegelikult on Ziticity ideega vähemalt kaks sarnast äri juba loodud ning nende käekäik on olnud kiita.

Kolme aasta eest kirjutas Postimees, et Tallinnas hakkas teenust pakkuma veebirakendusel põhinev Eesti kiirkullerteenus PostPal, kus samuti hobikullerid said raha teenida. Viimasel kahel aastal on firma olnud miinuses. Eelmisel aastal jäi ettevõtte kahjum majandusaasta aruande põhjal 17 000 euro juurde, müügitulu kogunes veidi enam kui 22 000 eurot.

Sarnase ideega on välja tulnud ka sõidujagamisteenuse lipulaevaks peetav Uber, kes tuli teenusega UberRush turule juba 2014. aastal. Tänavu kevadel teatas ettevõte, et paneb äri suvel kinni. UberRush tegutses kolmes linnas, San Franciscos, Chicagos ja New Yorgis, ning kaugemale sealt ei jõudnudki.

Omniva Eesti pakiäri juht Martin Luts selgitas, et kuigi PostPali ja UberRushi näited ei tundu just julgustavad, võib siiski uskuda, et jagamismajandusel põhineval kulleriteenusel on turgu. See kindlasti küll ei asenda kullerifirmasid, kuid täiendab neid, arvas Luts.

Kuna saadetisi liigub rohkem kui inimesi, on võrreldes taksoteenusega suurim väljakutse tema sõnul kulleriteenuse puhul suure mahu teenindamine. See eeldaks, et ühe ringiga viiakse kohale mitu pakki. Teine võimalus on see, et teenust osutavaid kullereid on väga-väga palju.

Itella müügidirektor Sven Esna märkis, et jagamismajanduse idee võiks kulleriteenuses töötada küll ning hindas, et eriti palju kasu saaksid sellest maapiirkonnad.

“Eriti hajaasustusega piirkondades, kus inimesed niikuinii autoga sõidavad ja kuhu tellitakse ka pakke. Miks siis ei võiks ühendada vajaliku kasulikuga ja poest tulles haarata kaasa ka naabrite pakid,” arutles Esna. Ta kinnitas, et kuna internetikaubandus kasvab kiire tempoga, on turul kindlasti ruumi uutele leidlikele lahendustele ja ettevõtetele.

Samas leiab Esna, et kuigi Ziticity turundab end kui ülikiiret kulleriteenust, ei ole enamik kliente siiski ajatundlikud. “Samas on hea, kui selline ajalise eristamise suutlikkus on olemas, sest kindlasti on olukordi, kus klient on valmis kiire tarne eest rohkem maksma,” ütles ta.

Aina kasvava trendina nimetas ta kulleriteenuste valdkonnas seda, et üha rohkem inimesi soovib saada oma pakke neile sobival ajal neile sobivasse kohta ehk nad ei taha muuta oma päevarutiini ning kulleri järel oodata. “Seega jääbki kullerifirmade ülesandeks töötada välja võimalikult dünaamilised lahendused, et erinevate harjumustega inimesed saaksid oma paki kätte võimalikult väikese tüliga,” ütles Esna.

Vähemasti praegu tundub, et Ziticity alustab üksnes Tallinnas ja seda üpris tagasihoidlikult. Noreika sõnul on praegu huvi üles näidanud kümme inimest, kes tahaksid kulleriteenust pakkuda. Ettevõtteid, kes teenust tahavad, on esialgu kaks. Neid Noreika nimetama ei soostu, kuid ütleb, et ühe näol on tegu keskmise suurusega elektroonikakauplusega. PostPal tegi kunagi koostööd näiteks Oomipoega.

Noreika selgitas, et traditsioonilise palgatöölisena tundis ta korduvalt, et kulleriteenuse võiks teha lihtsamaks ja oluliselt kiiremaks. Nii otsustasidki tema ja ta vend jätta hästi makstud palgatöö ning panna raha hoopis oma äri arendamisse.

Ziticityt veab praegu kolm inimest: lisaks Laimonas Noreikale tema vend Vytautas ning tehnoloogia eest vastutav Karolis Januškas. Siia lisandub Vilniuses 70 inimesest koosnev kullerite tiim.

Noreika märkis, et äri arendamiseks on ta ka ise Ziticity kullerina töötanud. Ta rääkis, et sattus omamoodi kummalisse olukorda, kui arvas, et pidi kellelegi lilli transportima, ent pärast selgus, et tegu oli matusepärjaga. Asja tegi kentsakaks see, et tellijaks oli märgitud inimene, kelle matuseid peeti.

Samuti on Ziticity kullerid kliendile toimetanud käsimüügiravimeid, laupäeva hommikul pannkookide küpsetamiseks panni, aga ka näiteks kanistritäie kütust.