Maailma ootavad radikaalsed muutused

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson võrdles Hiina arengut loodusseadusega, mida pole võimalik ära kaotada – sellega tuleb õppida elama. Tema sõnul on riik selgelt välja öelnud oma eesmärgid – 2035. aastaks soovitakse olla maailma kõige innovatiivsem riik. 2050. aasta eesmärk on saada globaalseks liidriks, nii maailmamajanduses, poliitikas kui ka kaitsekulutustes.

"Ühendriigid tunnetavad, et nad kaotavad liidri rolli," ütles Mihkelson.

"Muidugi peab tunnistama, et Hiina on varastamises ja matkimises väga osav. Ka Eesti ettevõtted, näiteks Cleveron, on rääkinud sellest, kuidas tuleb Hiinaga ettevaatlik olla. Ekslik on aga see, et kasv tuleneb ainult tööstusspionaažist." Kui 2006. aastal ei olnud Hiinas ühtegi kiirrongiteed, siis praegu on neid vähemalt 22 000 kilomeetrit, nentis Mihkelson.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm lisas, et Hiina on suunanud oma tähelepanu pikaajalisele konkurentsivõimele. Fookuses on tehnoloogiline areng, innovatsioon, robootika, biomeditsiin, teenuste sektor ja e-kaubandus, millest tuleb ka tootlikkuse kasv.

Hiina esiletõusu üks märk on Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubandussõda, mis toob mõlema hinnangul maailmas lähiajal suuri muutusi. "Positiivne on ehk see, et USA ja Euroopa Liit võivad tänu Hiinale saada üle vastastikusest kimbatusest," märkis Mihkelson.

Nii Palm kui ka Mihkelson arvavad, et tariifide osas on Hiinal oluliselt suurem huvi jõuda kokkuleppele. Mihkelsoni sõnul on Hiinal vaja praegu aega võita, sest globaalse liidri positsiooni pole veel saavutatud. "Hiina mängib pikka mängu ja vaevalt on neil huvi minna väga jõulisesse konflikti Ühendriikidega."

Paraku peab nentima, et USA ja Hiina vaheline sõda on kõige rohkem löönud hoopis Euroopat. USA majanduse kasvu toetavad tugev eratarbimine ja teenuste sektor, Euroopas aga hakkas majandus nõrgenema juba lõppenud aasta alguses. Ei teatud, kas Euroopa autosektorile kehtestatakse sanktsioonid või mitte. "Kindlustunde indeks näitab praegu sisuliselt majanduse seisakut. Ka teenuste sektor võtab hoogu maha," ütles Palm.

Teisalt ei saa öelda, et Euroopat ähvardab majanduslangus. "Euroopa Keskpanga järgmise aasta kasvuprognoos on 1,7 protsenti, mis tähendab, et tööhõive ja palgad kasvavad edasi," rääkis Palm.

Hiina majanduskasv on aeglustuma hakanud, kuigi tempo on jätkuvalt kiire. Kui 2000. aastatel kasvas Hiina majandus aastas umbes 8–10 protsenti, siis viimastel aastatel on kasv aeglustunud 6–7 protsendini. "Põhiline langus on toimunud Hiina aktsiates," ütles Palm.

Kui vaadata lähemale, on Palmi ja Mihkelsoni sõnul praegu Euroopas kaks tähtsamat teemat: Brexit ja see, kuidas mõjutab Itaalia populistlik valitsus euroala majandust ning poliitilist seisu. "Brexiti leppeta lahkumine oleks suurim negatiivne sündmus," ütles Palm. "Itaalia on veidi mõistlikumas suunas liikunud, sest eelarve puudujääk pole enam nii suur."

"Kui küsida, mis juhtub Brexitiga, siis isegi Theresa May ei oska öelda, mis märtsis saama hakkab," ütles Mihkelson. Praeguste reeglite järgi peaks britid liidust lahkuma juba 29. märtsil. Briti nael on eurosse viimase pooleteise kuu jooksul langenud 4 protsenti. Viimase üheksa aasta madalaima taseme saavutamiseks peaks valuuta odavnema veel vaid 3 protsenti.

Itaalias toimuv paneb Mihkelsoni muretsema, sest Euroopa suurriigis on võimu juurde saanud poliitikud, kes üritavad mõnes mõttes Euroopa Liitu raputada. "Jah, mõnes mõttes on neid raputusi vaja, aga enese esimeseks seadmine lõhub ühist ruumi ja tekitab ebakindlust," nentis ta. Itaalia 10aastaste võlakirjade intress on tõusnud 2,7 protsendini. Võrreldes novembris saavutatud tippudega (3,6 protsenti) on intressid siiski alla tulnud.

Euroopa Nõukogu hindas geopoliitiliste sündmuste mõju nafta hinna liikumisele 20–25 protsendi suuruseks. Otseselt Eesti tarbijat mõjutab Palmi sõnul see, mida teeb Venemaa Lähis-Idas.

"Mida tugevam on OPECi ja Venemaa koostöö, seda tugevam on naftakartell. USA tootmine on hoidnud nafta hinda madalal ja OPECi kontroll vähenes. Venemaa on selle tühimiku oskuslikult ära kasutanud, et OPECi suurtootjatega kokkuleppeid teha," rääkis ta.

Samuti peaks Palmi sõnul jälgima USA ja Iraani suhteid.

Ökonomisti sõnul rahuldab suurtootjaid nafta 60–70dollarine barrelihind. "See on baashind. Kui geopoliitilised riskid peaks kasvama, siis lühiajaliselt on võimalik rohkem üles-alla liikumist." Praegu on Brenti barrelihind 60 dollari juures, mis tähendab inflatsiooni vähenemist Eesti jaoks, märkis Palm.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Luminori peaökonomist Tõnu Palm vestlesid Äripäeva raadiosaates "Finantsuudised fookuses", mida saab kuulata siit: