Venemaa rongiõnnetus: eestlased otsivad lahendust

Äripäev kirjutas läinud kuul, et Venemaal Omski lähedal juhtunud rongiõnnetuse üheks põhjustajaks peavad Venemaa ametnikud Operaili, endise EVR Cargo Tapa depoodes remonditud vagunit, mistõttu võib riigile kuuluvat ettevõtet halvemal juhul oodata kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue.

Paar nädalat pärast loo ilmumist pidi Eesti delegatsioon Moskvasse minema. Vene Raudtee esindajad ei oodanud pühade möödumist, vaid kutsusid Eesti Raudtee ja Operaili inimesed nõupidamisele jõululaupäeval.

Eesti Raudteest istus nõupidamislaua taga ohutusdirektor Ivan Kappanen ja Operailist firma juht Raul Toomsalu. Äripäeva andmetel jäi Vene Raudtee kohtumisel selle juurde, et õnnetuses on süüdi Eesti pool. Eestist saabunud delegatsioon leidis teisiti: probleem on Venemaa taristu seisukorras.

Äripäevale on öeldud, et sisuliselt tähendab Venemaa süüdistus kahjunõuet, kuigi Toomsalu sõnul ei räägitud nõupidamisel nõudest sõnagi. Üks Äripäevaga suhelnud allikas märkis seepeale, et Eestilt ei saakski praegu ühtegi summat küsida, sest Vene Raudtee ei ole vaguni- ja kaubaomanikelt veel ühtegi nõuet saanud. Peale selle löövat ka Vene Raudtee ise oma kahjusid kokku. Oletatakse, et kuna Venemaal on pühad, siis selle kuu keskpaigani ei laeku ühtegi nõuet.

Äripäeva teada käis Eesti delegatsioon nõupidamisel välja kavatsuse kaasata õnnetuse uurimisse sõltumatu ekspert, kelle võiks leida Valgevenest, näiteks sealsest riiklikust transpordiülikoolist.

„Seda me ei kommenteeri,“ sõnas Raul Toomsalu. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee lükkas ümber, et nõupidamisel eksperdi leidmisest räägiti.

Lisaküsimusele, kas Eesti Raudtee seega ei soovi ega plaani Valgevene ülikooli poole pöörduda, vastas Laidvee: „Me ootame siiski esmalt juurdlusdokumendid ära, siis saab alles edasi vaadata, kas on vajadus võimalike ekspertiiside järgi.“

Nimelt nõudis Eesti Raudtee kohtumisel Moskvas juurdlusmaterjale. Millal Vene Raudtee need üle annab, ei ole teada. Eesti delegatsioon leidis, et juurdluse dokumentatsioon on puudulik ja Toomsalu sõnul tõstatus ka küsimus, miks ei toiminud Vene raudteel ohu ärahoidmise meetodid.

„Meie vagun sõitis ligi 380 kilomeetrit kahjustatud rattapaariga ja selle aja jooksul ei püüdnud ükski andur seda kinni. Sõltumata sellest, kes teeb vea, peab viga olema esimesel võimalusel üles korjatud. Kui kõik andurid oleksid vea registreerinud, oleks liiklus seisma pandud ja kolmas rong ei olekski maha sõitnud,“ rääkis Toomsalu.

Toomsalu sõnul ei ole lõplikku seisukohta, mis juhtus ja miks Tapa depoos remonditud vaguni neljas rattapaar maha läks.

„Komisjoni esimees ütles kohtumisel esimese asjana, et eesmärk ei ole otsida süüdlast, vaid teha kindlaks, mis juhtus,“ ütles ta. „Meil on rida küsimusi ja me ei ole näinud mõne päevaga kokku pandud uurimismaterjali. Meie vagun oli remonditud nõuetekohaselt.“

Detsembri alguses levis Venemaa uudistekanalites info Tjumeni ja Omski oblasti piiril rööbastelt maha sõitnud rongist. Jagati videot, millel oli näha uppi läinud platvorme haubitsatega. Samuti olid raudtee kõrval pikali kütusetsisternid, kaks neist kuulus Oleg Ossinovski ettevõttele Spacecom.

Peateel oli liiklus kinni üle 39 tunni. Õnnetus mõjutas 28 reisirongi, kuue linnalähirongi ja 41 kaubarongi sihtkohta jõudmist.

Raudteelt maha sõitnud 34 vagunist läheb seitse mahakandmisele, üheksa vajab kapitaalremonti. Ülejäänud pääsevad kergema remondiga.

Venemaa uurimiskomisjon jõudis toona esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varasemalt samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun. See omakorda lõhkus tee, mille tagajärjel läks rong sõjatehnikaga külili.

Protokollis viidati süsteemsele veale Operaili Tapa depoode remondikvaliteedis. Peale õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud nõutud tehnilistele nõuetele.

Kolm aastat tagasi keelas Venemaa transpordijärelevalve asutus riigi territooriumil kõikide 2015. aastal Tapa depoodes remonditud vagunite kasutamise kuni neile kordusremondi tegemiseni. Põhjuseks oli Sverdlovskis ühe Tapa depoodes remonditud vaguni rööbastelt mahamineku juhtum. Operaili majandusaasta aruannetes on välja toodud, et kordusremonti nõuti 1115 vagunilt ning selleks kulus ettevõttel üle 2,1 miljoni euro.