Venemaa rongiõnnetus kirvena Eesti riigiettevõtte kohal

Kuu alguses levis Venemaa uudistekanalites info Tjumeni ja Omski oblasti piiril rööbastelt maha sõitnud rongist. Jagati videot, millel oli näha uppi läinud platvorme haubitsatega. Samuti olid raudtee kõrval pikali kütusetsisternid, kaks neist kuulus Oleg Ossinovski ettevõttele Spacecom. Inimesed õnneks viga ei saanud, liiklus raudteel seisis täielikult ligi viis ja pool tundi. Peateel oli liiklus kinni üle 39 tunni. Õnnetus mõjutas 28 reisirongi, kuue linnalähirongi ja 41 kaubarongi sihtkohta jõudmist.

Raudteelt maha sõitnud 34 vagunist läheb seitse mahakandmisele, üheksa vajab kapitaalremonti. Ülejäänud pääsevad kergema remondiga.

Praeguseks on Venemaa uurimiskomisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varasemalt samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun, mille üks rattapaar oli üheksa kilomeetrit rööbastelt väljas. See omakorda lõhkus tee, mille tagajärjel läks rong sõjatehnikaga külili.

Protokollis viidataksese süsteemsele veale Operaili Tapa depoode remondikvaliteedis. Peale õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud nõutud tehnilistele nõuetele.

Kolm aastat tagasi keelas Venemaa transpordijärelevalve asutus riigi territooriumil kõikide 2015. aastal Tapa depoodes remonditud vagunite kasutamise kuni neile kordusremondi tegemiseni. Põhjuseks oli Sverdlovskis ühe Tapa depoodes remonditud vaguni rööbastelt mahamineku juhtum. Operaili majandusaasta aruannetes on välja toodud, et kordusremonti nõuti 1115 vagunilt ning selleks kulus ettevõttel üle 2,1 miljoni euro.

Seekord on Operailil süüdijäämise korral nõuetega kaelas kõikide kahjustada saanud vagunite omanikud ning Venemaa Raudtee. Hinnanguliselt võib kogukahju minna väga suureks. Lisaks sellele võib Operailil olla Tapa depoodesse raske kui mitte võimatu kliente oma vaguneid remontima saada.

Kui 2015. aasta juhtumi järel Operaili esindajad kohale ei läinud ja otsus tehti tagaselja, siis seekord saadeti kaks esindajat kohale.

Operaili juhatuse liikme Raul Toomsalu sõnul on ettevõte Vene poole väited vaidlustanud. Seal on palju tehnilisi nüansse ning menetlus veel käib. „Seal on lahtisi otsi palju. Näiteks see, et meie vagun sõitis viimase rattapaariga üheksa kilomeetrit rööbastelt maas ja pärast hüppas rööpasse tagasi. Samas rongis oli aga ka teistel vagunitel väljasõidu tunnustega rattapaare ning need olid rongis enne meie vagunit,“ kirjeldas Toomsalu vaidluse all olevaid seisukohti.

Operail on Vene poolele saatnud kõik vajalikud dokumendid. „Praegu tundub, et nii resoluutsed, kui oldi alguses, enam ei olda,“ oli Toomsalu optimistlik.

Väike intsident toimus kohapeal ühe Operaili saadetud töötajaga, kellelt Vene pool võttis passi ja telefoni ära. Toomsalu sõnul võis põhjus olla nende töötaja Ukraina passis. Asi lahenes ja suurt probleemi sellest ei sündinud.

Kui Vene poolelt tuleb kahjunõue, kas siis selle saab Eesti Raudtee? Jah, aga ärme rutta asjadest ette. Seal veel ei ole seda lõplikku otsust tehtud. Tõesti, selline intsident seal aset leidis. Kahju küll, seal osutus olema ka üks meie inventaripargi vagun, mis on Operaili omanduses ja meie raudteeadministratsioonina vastutame selle vaguni eest. Ootaks natuke ja kui tulevad need otsused. Seal olid ka meie inimesed kohapeal, kes vaatasid asja üle ja tegid oma märkused protokolli juurde.

See komisjoni protokollis väljatoodu ei ole siis veel lõplik? Ei ole veel lõplik. Ootame ära, kui tuleb lõplik otsus. Siis vaatame, mis edasi saab.

Kas Eesti Raudtees toimub praegu ka sisejuurdlus? Toimub küll. Me vaatame nüüd üle kogu vagunite ülevaatuse ja remondijärgsed asjad.

Milles probleem võib olla, et viimastel aastatel juba teist korda selline õnnetus juhtus? Ootame kõik ära. Leiti üks Eesti vagun ja selle kaela on muidugi hea kõik ajada. Vaatame kõigepealt need asjad rahulikult üle, mis seal aktides kirjas on. Kas on ikkagi tõendatud piisavalt, et see vagun põhjustas mahamineku.

Protokollis viidatakse ka raudtee seisukorrale? Seal on palju igasuguseid momente. Pärast Operaili vagunit sõitis sealt üks koosseis veel uhkelt läbi ja ei juhtunud midagi. Ja siis alles järgmise koosseisuga sõitsid vagunid välja. Küsimusi on päris palju üleval. Natuke toores on see asi veel.

Kui peaks tõeks saama must stsenaarium ja Eesti Raudteele esitatakse miljonitesse ulatuv kahjunõue, siis on see ju väga suur finantsiline löök? Kindlasti, eks need nõuded võivad tulla päris suured. Aga siin on olemas ju vastavad kindlustused ja kõik muud. Kahjuks selliseid asju juhtub.

Kas Tapa depoode vagunite remontimise litsentsi annab Eesti Raudtee? Põhimõtteliselt jah. Meie oleme need, kes täidavad raudteeadministratsiooni rolli, meie vastutame tehnokontrolli eest, mis pärast remonti vastuvõtmisaktile alla kirjutatakse.

Sisekontrolli käigus vaadatakse siis üle ka kõik toimingud Tapa depoodes ja siis kerkib litsentsi küsimus üles? Ärme rutta sündmustest ette.

Kas vastab tõele, et Eesti Raudtee enda esindajat ei saatnud sinna komisjoni? Miks ei saatnud! Meie volitasime esindaja sinna.

Operaili töötaja? Jah. Meie volitasime Operaili inimese esindama seal meie huve. Selliseid õnnetusi juhtub, siin ei ole tegemist millegi erakorralise asjaga. Töö käigus kõik need küsimused klaaritakse ära.

Kas ja miks on juhtunud, et protokollis viidatakse süsteemsele veale Tapa depoode remondikvaliteedis? Esimesed süüdistused, mis seal olid, ei leidnud küll kõik isegi kinnitust. Veel kord, hea on ajada kõik ühe teise riigi vaguni kaela.

Kas võite kinnitada, et Tapa depoode remondikvaliteediga ei ole midagi hullu lahti? Need aktid on koostatud vastavalt kõikidele nõuetele, vagunid on üle vaadatud. Mul ei ole praegu põhjust ega alust milleski kahelda. Isegi need süüdistused, mis alguses tulid Vene poolelt, need me lükkasime juba ümber. Näiteks oli seal mingite osade vahetamine, mis nende arvates oli remondi käigus nõutud, aga tegelikult ei ole. Oli nõutud ainult nende osade kontroll. See on ainult üks näide.

"Peamine probleem ei ole selles, mis juhtus ja kes on juhtunus süüdi, vaid selles, et miljonid või kümned miljonid eurod, mis tuleb välja maksta Venemaa Raudteele ning vagunite omanikele, maksavad kinni maksumaksjad.

Miks peab talunik Saaremaalt, kus isegi pole raudteed, maksumaksjana tegelema kaubavagunite remondiga ning neid Venemaale rendile andma? Milleks temale need ülisuured riskid?

Kellelt siis need kahjud lõpuks välja nõutakse? Vallandatakse riigiettevõtte nõukogu ja juhatus, kuid raha see enam tagasi ei too.

Mõned meie riigiettevõtete juhtidest justkui mängivad kasiinos ning kui juhuslikult võidetakse, siis see on nende teene, millega kaasnevad preemiad, boonused jne. Kui aga kaotatakse, siis pole ka midagi lahti – sealt nad vallandatakse, aga edasi minnakse järgmist ettevõtet hävitama.

Riigiettevõtete erastamise peamine eesmärk on likvideerida maksumaksja kanda olevad riskid. Äri on risk, raudteeäri on suur risk, kuid raudteeäri Venemaaga – see on üüratu ja kontrollimatu risk.

Investeerides kümneid miljoneid eurosid Operaili, käitub meie valitsus täiesti vastutustundetult, võttes Venemaaga raudteeäri ajades mitte endale, aga Eesti rahvale ülisuure riski.

Muide, kui kadedus ja rumalus poleks võitnud, siis 2015. aastal sõlmitud valitsuskoalitsiooni leppe järgi oleks Operail juba maha müüdud ning hiljuti juhtunud rongiõnnetus oleks probleemiks või pankrotiallikaks eraettevõttele, mitte aga riigiettevõttele, kes selgelt pretendeerib Estonian Airi saatusele."