Äsja saja töötaja palkamisest teatanud Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehase juht Kaarel Tali rääkis, et tööstusharu kasvab globaalses plaanis stabiilselt 2-3% aastas, Metsä Wood aga kiiremini.
- Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehase juht Kaarel Tali. Foto: Andres Haabu
Ettevõte teatas üleeile meediale, et neil on õnnestunud Pärnu tehasesse tööle meelitada juba üle saja töötaja, aga plaanis on palgata veel teist nii palju.
Kuidas teil värbamine õnnestunud on, seda veel ajal, kui paljud teised ettevõtted vaevlevad töökäte puuduses?
Eks uuel tulijal on alati natukene lihtsam töölisi leida, kuna ootused on ikka sellised, et uus pakub paremaid tingimusi. Ilmselt me oleme paljuski ka ootustele vastanud.
See on siis müüt, et suurt ja kasumliku äri saab teha vaid Tallinnas ja Harjumaal?
Ma arvan, et Pärnu on väga hea koht meie tehase jaoks. Valikul sai otsustavaks muidugi ka meie energiatarnija Fortumi ja samas ka Via Baltica lähedus.
Vineeritööstus paistab üldiselt olevat kiiresti kasvav tööstusharu. Lisaks teile sisenes mullu Eesti turule ka Euroopa üks suurimaid leht- ja okaspuuvineeritootjaid Page grupp, kes ostis ära Eesti ühe suurima spoonitootja Valmose. Mis selle äriedu taga praegu peitub?
Tegelikult vineerimahud globaalses plaanis nii kiiresti siiski ei kasva. Kasv on võib-olla paar-kolm protsenti aastas, aga see on tõesti olnud stabiilne.
Kuhu teie oma tooteid ekspordite, millised ettevõtted neid kasutavad?
Meie siiamaani tähtsamad turud on olnud Saksamaa, Austria. Ka Soome on läinud päris suuri mahtusid, küll natukene madalama kvaliteediga toodet. On läinud ka päris eksootilistesse riikidesse, nagu Lõuna-Korea, USA, Türgi. Meie vineeri põhilised kasutuskohad on betoonivalu, transporditööstus ja tulevikus plaanime ka vedelgaasitankerite tööstusele päris suuri mahtusid müüa.
Ma saan aru, et Eestis tegutsevad vineeritootjad otseselt üksteist ei sega, ei konkureeri täpselt samas valdkonnas. Mis te arvate, kui palju tehased kasvada saavad?
Konkureerime ikka, mitte klientide, aga näiteks tööjõu pärast. Samas me ei saa ka kõiki omavahel võrrelda - Kohila vabrik ja Otepää vineeritööstus põhinevad kohalikul toorainel, meie tooraine tuleb Soomest. Samas on üks kohalikul toorainel põhinev tööstus tulemas juurde. Kuna Eesti metsaressursi piisavusega muret meil ei ole, siis ma ei oskagi täpselt öelda, mitu kohalikul toorainel põhinevat tehast teha saab.
Teil ei ole plaanis ka edaspidi hakata Eesti toorainet kasutama?
Ei. Tootmismahu laiendamine on võimalik, aga kindlasti ei hakka see baseeruma kohalikul toorainel.
Mis plaanid teil lähiaastateks Pärnu tehasega on?
Möödunud aasta tootmismaht oli natuke üle 10 000 kuupmeetri. Projektvõimsus on 50 000 kuupmeetrit, mis on vaja saavutada aastaks 2020. Selle mahu saavutamine ja inimeste leidmine, koolitamine on juba päris suur ettevõtmine. Praegu ei tahakski sellest kaugemale vaadata.
Eestis teil praegu pole plaanis uusi tehaseid kuhugi rajada?
Ei, praegu küll mitte.
Mõned tootmisettevõtted on ähvardanud, et kui meil tööjõu nappus nii teravaks probleemiks ka edaspidi jääb, hakkavad nad siit oma tehaseid ära kolima. Sellist mõtet teil või emafirmal pole olnud?
Toore tuleb meie puhul Soomest. Mõnes teises tööstusharus - elektroonika- või tekstiilitööstuses, kus toore tuleb nagunii kuskilt mujalt maailma otsast, on sellise otsuse tegemine lihtsam.
Mida ootate alanud aastalt?
Areng jätkub väga-väga suure kiirusega. Paigaldame hetkel just uusi liine, nende käivitamine on veel suurem peavalu, kui esimese etapi käivitamine. Need liinid on vaja tööle saada ja tuleb päris palju uusi inimesi leida ja koolitada. Samas on meil ka väikseid murepilvesid vineeriturgudelt. Loodetavasti seal siiski toimuvad positiivsed arengud ja tuleb ikkagi kokkuvõtteks aasta, mida me oleme eelarvestanud.
Tulles nüüd korra veel tagasi intervjuu alguse juurde - mainisite, et võtate palju töötajaid juurde, aga kas kavatsete nad leida Pärnu lähedalt?
Eelistame ikkagi Pärnu töötajaid, aga nagu teised suurtööstused, oleme ka meie olnud sunnitud leidma inimesi mujalt.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.