Põllumaade kaitsmisega võetakse aeg maha

Äripäev kirjutas detsembri lõpus, et selleks, et Eestimaa paremad põllud majade alla ei kaoks, plaanib riik kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud. Vahepeal on eelnõu saanud tulist kriitikat mitmetelt poolt ning õiguskantsler on eelnõud praegusel kujul nimetanud põhiseadust riivavaks ja selles sisalduvat metsastumise takistamise nõuet kutsunud sunnitööga sarnanevaks.

Tõenäosus, et seaduseelnõuga järgmisel nädalal aeg maha võetakse, on suur, tõdes maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. Osalisi on järgmisel nädalal komisjoni koosolekule tulemas rohkelt, tagasiside on siiani olnud peamiselt negatiivne ning kui lahendusi tekkinud küsimustele ei leita, siis eelnõu seaduseks ei saa, märkis ta.

"Kõiki ei rahulda kunagi ükski eelnõu ja väärtuslikku põllumaad tuleb kaitsta, aga mõttetuid piiranguid ei saa ka kehtestada. Praegusel kujul ei saa eelnõu järgi põllumaale tuulikuidki paigaldada, aga nende paigaldamine võtab maad väga vähe. Teiseks, kui talumehe poeg ei saa oma maale endale maja ehitada, siis selliseid äärmuslikke asju ka ei saa kavva võtta," ütles Kokk.

Maaelukomisjoni aseesimees, opositsiooni kuuluv Urmas Kruuse ütles, et kui istunginädalaid on sel riigikogu koosseisul jäänud kuskil viis, siis on tõenäoline, et eelnõu lükkub järgmisele riigikogule. "Ega eesmärk ei saa olla seadus enne valimisi kiiresti läbi suruda, see ei ole mingi lahendus. Ja isegi kui vastu võetaks, võib siis kõigepealt president jätta seaduse välja kuulutamata või läheb õiguskantsler sellega kohtusse," kommenteeris ta.

Kruuse ise lootis, et diskussiooni käigus saab teravused maha võtta ja küsimustele vastused leida, samuti tahtis ta ise otse õiguskantslerilt kuulda viimase seisukohti. "Kõik tuleb ära kuulata, aga kui kahtlus jääb, et seal on põhiseadusega vastuolu, siis ei saa midagi teha," ütles ta.

Ka Kruuse hinnangul tuleks väärtuslikku põllumaad kaitsta, eriti kui vaadata, et näiteks metsa või veekogusid kaitsvaid nõudeid on Eestis mitu. Teisalt tuleb tema sõnul arvesse võtta, kui suur oht üldse on hea boniteediga (kasvukohaheadusega – toim) põldude minek kinnisvaraarenduste alla. Ta meenutas, et ühe korra oli maaelukomisjon juba sama eelnõu ministeeriumisse tagasi saatnud.

Kuus aastat valminud ja mitu valitsust üle elanud seaduseelnõu keelab ehitamise maadel, mis on tunnistatud väärtuslikuks põllumaaks. Kes sellisel maal midagi muud teha tahab, peab selleks põllumajandusametist loa saama. Ühe hooga keelatakse ka põllumaade metsastumine, mis tähendab, et maaomanikule hakkab kehtima niitmiskohustus.

Praeguse seaduse järgi otsustab väärtuslike põllumaade jaotumise ja ka selle, kuhu asulas teid või koole kavandatakse, kohalik omavalitsus. Kuna uus eelnõu paneb sellele olulisi piiranguid, siis kannatab ka valdade ja linnade õigus kohalike küsimuste üle otsustada.

Esialgsetel andmetel puudutab võimalik keeld 700 000 hektarit (63 protsenti kõikidest 2 ja enama hektari suurustest põllumajandusmaa massiividest) ning 90 000 maaomanikku.